Autor: Karoliina Vasli • 25. märts 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Loe, millele panustavad ehitajad projekti valmimisel

Foto: Andras Kralla
Ehitusettevõtteid süüdistatakse pidevalt kvaliteediprobleemides. Ent sageli näevad tellijad vigu ka seal, kus neid pole. Millele panustavad suuremad ettevõtted, et tagada projektide kvaliteet.

YIT Ehitus panustab tagasisidele

Kodu ostja võib kvaliteeti hinnata teisiti kui normides kirjas, seetõttu küsib YIT Ehitus klientidelt regulaarselt tagasisidet.

Ehituse peatöövõtuga tegeleva YIT Ehituse ehitusdirektor ning juhatuse liige Toomas Rapp märkis, et neil on oma kvaliteedi­kontrollisüsteem ning kõigilt klientidelt alates suurklientidest kuni korteriostjateni küsitakse regulaarselt tagasisidet, mida analüüsitakse ja kasutatakse edasises töös. “Lisaks on meil võimalik võrrelda andmeid ka kontserni teiste maade sarnaste tagasisideküsitlustega,” ütles ta.

Endale kodu ostnud kliendi arusaamad kvaliteedist on ­Rapi sõnul küll subjektiivsemad, aga ka laiemad. Palju arutatakse, kuidas muuta paremaks siseviimistlust ja kuidas jõuda nõutud energiamärgiseni. Regulaarselt kontrollitakse alltöövõtjate tööd, lisaks toimib ettevõttesisene infovahetus, et jagada objektidel saadud kogemusi.

Rapp tõi YIT ehitistest esile koostöös Capital Milliga ­Tallinnas Laeva tänaval valminud Navigatori ärihoone. See on üks esimesi Eestis, millele tehti Leed sertifitseerimine ning hoone tunnustati Leed Gold sertifikaadi vääriliseks. Niisugune märgis antakse hoonetele, mis järgivad ehitusel ja opereerimisel säästva arengu ja keskkonnasäästu põhimõtteid. YIT taotleb sertifikaati ka ehitatavale Kai 1 ärihoonele.

Ettevõtja: alati pole süüdi alltöövõtja

Mivo Ehituse juht Avo Allikmäe

Väikese ja keskmise suurusega firmad ei saa kvaliteedis järeleandmisi teha. Ehitaja jaoks on projekt piibel, sealt mööda vaadata ei anna. Kukil on ka järelevalve ja peatöövõtja. Väikeettevõtjate vaatevinklist on kõige kurvem see, kuidas suhtuvad meisse suured peatöövõtjad. Kui ka klient millegi üle kurdab, siis veeretab suur firma selle väikeste kaela.

Üldiselt on kokkulepped peatöövõtjatega sellised, et enne nõutakse tööd – osta materjalid, ehita. Pärast peaks maksma, aga siis hakatakse kummi venitama, et vähem maksta. Tehakse etteheiteid, milleks pole põhjust.

Süüdistused neelatakse alla ja ollakse valmis ka edaspidi selliseid tööotsi võtma, kuna endal pole jaksu ja võimekust, et suurtel hangetel osaleda. Variandiks ongi alltöövõtutööd.Meile meeldib teha väiksemaid eramaju, kus ise kõige eest vastutatakse ja koostöö tellijaga on tihe. Ise vastutad ega sõltu teiste möödalaskmisest.

Merkos on igal objektil kvaliteedispetsialist

AS Merko Ehitus Eesti määrab igale objektile kvaliteedispetsialisti, kes käib kontrollimas, kas objekt vastab nõuetele.

Eesti ehitussektori turuliidri AS Merko Ehitus Eesti kvaliteedi­osakonna juhtaja Enno Põdra sõnul pakuvad nad peatöövõtjana terviklahendust ehk projektijuhtimist alates kliendi soovide väljaselgitamisest ja lahenduste ning hinnapakkumiste koostamisest kuni teostuseni.

“Ehituse kvaliteedi aitab tagada iga objekti suurusele ja keerukusele vastavalt komplekteeritud professionaalne objektimeeskond, keda toetab back-office, mis hõlmab tööohutuse, kvaliteedijärelevalve, eelarvestajate ja projekteerijate tiimi,” selgitas ta.

Kvaliteediosakond määrab igale objektile kvaliteedispetsialisti, kes käib ehitusobjektidel regulaarselt kontrollimas kvaliteedinõuetele vastavust. Lisaks on objektidel tellija oma järelevalve. Ülimalt suure panuse annavad professionaalsed projektijuhid, kes haldavad kogu tervikut, sealhulgas regulaarset suhtlust tellijaga.

Igas projektis pannakse rõhku ka alltöövõtjate hindamisele erinevates aspektides – kvaliteet, tähtaeg, tehnoloogia, koostöö –, mis on üks alus uute alltöövõtjate konkursside korraldamisel. “Igas töölõigus valib Merko projektijuht sobiva alltöövõtja konkursiga, kuhu pääsevad ainult pädevuse ja kogemusega töövõtjad. Neile eelhinnangu andmisel toetutakse avalike teabeallikate – sealhulgas näiteks majandus­tegevuse registrile – materjalidele ning ka ettevõttes talletatud teabele,” rääkis Põder.

Võitnud firmaga sõlmitakse põhjalik töövõtuleping, kus on kirjeldatud ka ehitusobjekti kvaliteedinõuded. Pärast iga objekti valmimist küsitakse tagasi­sidet tellijalt.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785