Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: palgakasv ei jõua korterihindadele järele
Eesti keskmine brutopalk kerkis 2014 IV kvartalis statistikaameti andmetel 1039 euroni. Aastaga kerkis keskmine palk 5,4%. Tallinna näitajad olid üsna samas suurusjärgus olles 1183 eurot ja 4,8%.
Ettevõtjad kurdavad kiire palgatõusu ja tööjõupuuduse üle. Kinnisvaraturu vaatenurgast vaadatuna pole aga sissetuleku tõus sugugi kiire, sest Eesti korteritehingu keskmine ruutmeetrihind kerkis samal ajal 9 ja Tallinnas 12%. Samuti on varasema nelja aasta jooksul korterihindade tõus ületanud oluliselt palgatõusu.
Teisisõnu saab keskmise palga saaja osta järjest väiksema hulga korteri ruutmeetreid. Eks selles seisne oluline põhjus, miks korteritehingute arv on näidanud langust. Jaanuarikuine Eesti korteritehingute arv jäi aastatagusele 10% alla. Veebruaris raporteeriti tehingute arvu langust 1%.
Eesti keskmine brutopalk (€) ja palga muutus, % - kvartalite lõikes
Keskmine palk ja korteriomanditehingute hind ja tehingute arv
Seotud lood
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kaido Somelar: Tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja mastaapne ehitusmaht on esitanud meile väljakutseid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele