Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: palgakasv ei jõua korterihindadele järele
Eesti keskmine brutopalk kerkis 2014 IV kvartalis statistikaameti andmetel 1039 euroni. Aastaga kerkis keskmine palk 5,4%. Tallinna näitajad olid üsna samas suurusjärgus olles 1183 eurot ja 4,8%.
Ettevõtjad kurdavad kiire palgatõusu ja tööjõupuuduse üle. Kinnisvaraturu vaatenurgast vaadatuna pole aga sissetuleku tõus sugugi kiire, sest Eesti korteritehingu keskmine ruutmeetrihind kerkis samal ajal 9 ja Tallinnas 12%. Samuti on varasema nelja aasta jooksul korterihindade tõus ületanud oluliselt palgatõusu.
Teisisõnu saab keskmise palga saaja osta järjest väiksema hulga korteri ruutmeetreid. Eks selles seisne oluline põhjus, miks korteritehingute arv on näidanud langust. Jaanuarikuine Eesti korteritehingute arv jäi aastatagusele 10% alla. Veebruaris raporteeriti tehingute arvu langust 1%.
Eesti keskmine brutopalk (€) ja palga muutus, % - kvartalite lõikes
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskmine palk ja korteriomanditehingute hind ja tehingute arv
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.