Üle-eelmise aasta lõpus Eestist lahkunud Skandinaavia ehitushiid Skanska on oma mõju siia jätnud nii oma üksuste baasil tekkinud uute ettevõtete kui ka koos parteritega rajatud objektide näol.
Eelmises ehituse kuukirjas detsembris märkis lahkunud ettevõtte juhatuse esimees Andres Aavik rahulolevalt, et Skanska endiste tulemusüksuste baasil on Eesti turule tekkinud uued firmad nagu Nordpont, Baltpile, RVT Ehitus, Liven Kinnisvara. „Kõik need nimetatud firmad on selgelt spetsialiseerunud oma valdkonnale," ütles ta, lisades et paljud endised Skanska töötajad liitusid nende firmadega.
Kuidas meenutate koostööd Skanskaga? Meil olid ühised ja selged taotlusedMati Pops
Citycon OY Baltikumi äridirektor
Skanskaga oli meil koostöö Rocca al Mare laiendusel aastatel 2007 – 2009. See oli väljakutse meile kõigile, kuna laiendus toimus tegutsevas kaubanduskeskuses ja see nõuab väga hoolikat ehituse planeerimist ning head koostööd ehitaja ja keskuse vahel. Algusest peale oli planeeritud ka ehitus LEED sertifikaadi vastavusele ning kuigi see oli esimene avalik ehitis Eestis, mis seda taotles, siis meie taotlused selles olid selged ja ühised.
Teeksime koostööd ka edaspidi
Roomelt Needo, AS Kurmik projektgrupi juhataja
Skanska tellimusel tegelesime Võru Vesi objektil veereservuaari betoonkonstruktsioonide projekteerimis- ja ehitustöödega, mis valmis 2010. Koostöö sujus hästi, kokkulepitud rahasummad saime kätte. Kui Skanska Eestis jätkaks, teeksime koostööd ka edaspidi.
Võrreldes teiste peatöövõtjatega hakkas silma pisut keerukam bürokraatia tase, tegeldi vähem sisuliste ja rohkem formaalsete küsimustega, mis aeg-ajalt oluliselt tähelepanu kõrvale juhib.
Mis jälje on Skanska seoses lahkumisega veel Eesti ehitusturule andnud, loe 16. jaanuari Äripäeva erilehest "Ehitus".
Seotud lood
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiajulgeolekust või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitaks vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.