Maanteeameti juht näitab teist kvaliteeti

Äripäeva küsitletud ettevõtete omanike ja juhtide arvamustest Eesti parima juhi kohta koorus mõneti isegi üllatuslikult välja, et parimaks hinnati hoopis riigiasutuse, mitte eraettevõtte juht.

Äripäeva hinnangul näitab maanteeameti peadirektori Aivo Adamsoni tunnustamine kvaliteedi vahet riigiasutuse juhtimisel. Kopsaka erasektoris töötamise kogemusega Adamson on kahe ja poole aastaga andnud uue hingamise mõni aeg tagasi suurte skandaalide küüsis vaevelnud riigiametile.

Maanteeameti endise juhi Tamur Tsäkko ja osade tema alluvate maksumaksja raha eest korraldatud lõbureiside avalikustamine Äripäevas oli mõistagi hea foon muutusteks. Halvemaks oli organisatsiooni ja selle juhtimise mainet tol hetkel raske muuta. Ometi oleks võinud uus juht valida ka märksa väiksemate ümberkorralduste tee, kui seda tegi ­Aivo Adamson. Tema enda juhtimispõhimõte – mittetulemuslikkusele nulltolerants, tulemuslikkusele lisamotivatsioon – näitab aga teistsugust, ettevõtjalikku ja erasektorlikku suhtumist. Eesmärk oli ja on mitte asutuse skandaalist vaikselt väljatriivimine, vaid kvalitatiivselt uus lähenemine.

Kahtlemata on iga küsitluse tulemus kogum subjektiivsetest hinnangutest. Nii ka parimat juhti hinnates või valides, kus sajaprotsendiliselt objektiivseid kriteeriume ongi raske seada. Ometi näitab ühe nime kordumine, et ette­võtjatele on just maanteeameti juhi tegevus eeltoodud eesmärgi poole liikumisel tugevalt silma jäänud.

Samas ei pea olema sugugi ülevoolavalt ette­võtjasõbralik, et eraettevõtjate tunnustust pälvida. Adamson on olnud kriitiline nii suuresti Euroopa toetusraha eest tehtud suurustlevate tee-ehitusprojektide kui ka tee-ehitajate senise töö suhtes. Need olnud põhjendatud etteheited, kuna tee-ehituse kvaliteet kohati tõepoolest lonkab. Samas on sümpaatne tema suhtumine, mis tuli välja pärast seda, kui maanteeamet oli teinud juba valminud maanteedel suure hulga kontrollpuurimisi, et hinnata ehituse kvaliteeti.

Toona andis Adamson mõista, et maantee­amet ei alusta ristisõda tee-ehitajate vastu, vaid soovib tulevikku vaatavalt korda saada kogu teedeehituse. Alustades endast ja teetööde tellimisest, et edaspidi möödalaskmisi vältida. See mõjub ka ameti mainele paremini kui kohtuvaidlused, rääkimata paremate suhete hoidmisest teedeehitajatega, kellega edaspidigi põhjust koostööd teha.

Rohkem erasektori kogemust. Erasektori kogemusega juhtide kaasamine riigiasutuste ja -organisatsioonide juhtimisse tuleb suurema efektiivsuse poole püüdlemisel kasuks. Siinkohal võib lisaks Adamsonile nimetada kas või Erkki Raasukese rolli Estonian Airi nõu­kogu juhina, aga ka näiteks Jaan Kallase tegevust PRIA juhina toetusraha väljapetjate pitsitamisel. Ka praegustest ministritest on toimekuse poolest välja paistnud just suurima ettevõtluskogemusega Urve Palo. Tõsi küll, n-ö päris ­poliitikas kipuvad ettevõtjad oma varasemat kogemust tihtipeale unustama, aga sealgi on ettevõtlikule vaimule kohta veel küll.

Efektiivsuse eesmärgiks seadmist ja erasektori kogemuse kasutamist võiks igal juhul enam olla kõigi riigiasutuste juhtimisel. Mitte ainult paberi pealt ja juhtimisõpikutest, vaid eeskätt just erasektori kogemusega juhtide laialdasema värbamisena.