Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 10. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Otsustab siiski see, kes tellib muusika," märkis ASi Nordecon juhatuse esimees Jaano Vink, kommenteerides Eesti ehitusturu  innovatiivsete lahenduste olukorda. "Julgeksin pakkuda vana hea kuldreeglit, et umbes 80% tellijatest ei soovi mingeid uuendusi, kui need tuleb endal kinni maksta. Ja 20% on neid, kes seda teevad teadlikult," lisas Vink.

ASi Ehitustrust juhatuse esimehe Kaido Somelari sõnul on hetkel meil selgelt tegu tellija turuga. "Seda on teadvustatud ja ehitajad on seatud suure hinna ja tähtaja surve alla. Ehk et selline olukord väga ei soosi uuenduslikke katsetusi. Ehitaja oma kuludega katsetusi teha ei soovi ja enamus tellijad on pigem äriplaani täitmises kinni," rääkis ta. 

Vink jagab Somelari arvamust. Üldiselt on ehitusvaldkond tervikuna tema sõnul suhteliselt konservatiivne, sest tegemist on väga suuri rahalisi ressursse neelava alaga. "Samas on tegemist ka inimeste elu ja tervist oluliselt mõjutava valdkonnaga," lisas Vink, märkides, et uuenduste kasutusele võtmine on seotud ka ohuga - läbi mõtlemata ja -arvutamata tööd võivad maksta inimelusid.

"Selge on see, et viimasel paaril kümnendil on ka ehituses toimunud väga suured muutused, kuid nende peamised vedurid asuvad eelkõige suurtel turgudel, kus võimalik innovatsiooni panustada väiksemate riskidega suuremaid summasid," kommenteeris Vink, kelle hinnangul üldpilti vaadates suuremat seisakut meie ehitussektoris siiski näha pole.

Pidurdavad riigihanked?

Nii mitmelgi juhul on innovatsiooni pidurdajateks peetud riigihankeid, mis lähtuvad odavamast pakkumisest. Riigi Kinnisvara juhatuse liikme ja haldusdirektori Elari Udami sõnul ei saa selle väitega päris nõustuda. "Kui innovaatiline lahendus on tavalahendusest kallim, siis milles seisneb innovatsioon? Tõsi on see, et uut teadmist ei pruugi tekkida, sest uus teadmine ja innovatsioon tekib tulevikus," nentis ta. "Kuivõrd riigihangete läbiv põhimõte on nn objektiivne hindamine, siis seda ei ole võimalik saavutada osas, mida ei ole veel olemas," lisas ta.

Udami sõnul ei saa ega pea innovatsioon tekkima hankeprotsessis, vaid enne või pärast seda. Hankeprotsessides saaks innovatsiooniga tegeleda, kui tavapärast hankeviisi muuta.

Udami hinnangul ei ole maailma mastaabis Eesti ehitussektoris märkimisväärset innovatsiooni toimunud, kuid riigisisest arengut silmas pidades on pilt pisut parem. "Kindlasti on häid näiteid materjalidetootmises ja projekteerimises. Ehitamine kui protsess on aga paraku maha jäänud. Ilmselt pole olnud vajadust timmitud ehituse rakendamiseks," rääkis ta. "Ehk on põhjuseks liiga palju vaba maad ehk suured ehitusplatsid ja liiga odav tööjõud. Oma osa on ka ebaausal konkurentsil. Ühe ideena näen innovatsiooni mootorit olukorras, kus ehitaja kannaks kaasvastutust ehitise elukaare vältel ja saaks sellest ka lisahüve," sedastas Udam.

Manööverdamise ruumi pole

Lisaks mainitud õhukesele rahakotile vajutavad Somelari sõnul innovatsiooni arengule suure pitseri ka ehitustähtajad. "See omakorda paneb mõtlema sellele, kuidas oleks võimalik ehitust paremini planeerida ehk saavutada madalam ehitushind, vältides maksimaalselt vigu. See tähendab põhjendamatute kulude vähendamist ja ehitusprotsessi paremat jälgimist. Ehk kuidas teha võimalikult vähe vigu arendamise, projekteerimise ja ehitamise protsessis," rääkis ta.

Lisaks toob Somelar välja üldise turu suundumise energiasäästu poole. Ühiskond liigub tema hinnangul just energia säästu suunas, kokku on lepitud väärtused, milleni soovitakse jõuda. "See on valdkond, millega lähitulevikus peame palju tegelema, saamaks lõpuni aru vastavatest põhimõtetest ja olemaks valmis energiasäästlikke lahendusi ellu viima paremini kui teised," lisas ta.

Hoolimata uute tehnoloogiate kõrgemast hinnast on ehitusettevõtted panustanud uutesse tehnoloogiatesse. Vingi sõnul võttis Nordecon umbes 14 aastat tagasi vastu otsuse hakata ettevõtte tööd korraldama arvutipõhiseks. "Tollal oli see Eesti mõistes väga kallis ja keerukas ettevõtmine, mis tähendas esimestel aastatel vaid kulusid," meenutas ta.

Vink nentis, et praegu võib aga öelda, et tollal ette võetud sammud olid õiged, sest Nordeconis on juba aastaid ehitusplatsid olnud kogu aeg online-ühenduses integreeritult raamatupidamisega, dokumendihalduse, personalijuhtimistarkvara ja muu taolisega. See loob omakorda tõsised võimalused teatud kulude optimeerimiseks ja protsesside tõhusamaks juhtimiseks. "Olukorras, kus suurema osa ehitajate tööriistaks on endiselt vaid Excel ja Word, annab see pikemas perspektiivis tugeva eelise," lausus Vink.

Ka Somelar märkis, et Ehitustrust panustab uuendustesse ning ajaga kaasaskäimisesse. "Loomulikult on meil olemas vastav tarkvara ja oskustega insenerid. Samuti on esimesed kogemused projektide infomudeli käsitlemisel. Kuid nagu juba öeldud, on see alles algus ja neid oskusi tuleb lihvida ja kogemustest õppida, siis tuleb ka edu," märkis ta.