30. september 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kokku väljastati eelmisel aastal puidust üksikelamutele 1089 ehitusluba suletud netopinnaga 188 tuhat ruutmeetrit.

Statistikast selgub, et kuigi ehituslube on väljastatud puithoonetele rohkem kui muust materjalist hoonetele, moodustab puithoonete suletud netopindala kõikide ehitatavate hoonete pindalast 16,5%. See on tingitud asjaolust, et pindalalt väiksemaid hooneid  - suvilad, aiamajad, garaažid jm  - ehitatakse valdavalt puidust, kuid  suuremahuliste põllumajandus- ning tööstushoonete põhikonstruktsiooniks on endiselt kivi või metall.

Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimehe Sven Matsi hinnangul näitab ehituslubade statistika eelkõige valmivate hoonete pindala, kuid oluline on vaadelda kasutatud materjalide mahtu.

“Elamuehituses, kus rajatakse palju vaheseinu ning tihedaid karkasse, kulub oluliselt rohkem materjali. Tööstushoone on reeglina küll suure pindalaga kuid vähese materjalikasutusega. Seega ühes 100-ruutmeetrises palkmajas võib puitu olla rohkem kui kümneid kordi suuremas tööstushoones,” lisab Mats.

Kokkuvõttes tunneb Mats headmeelt, et Eesti puitmajatootjad on elamuehituses väga tugevalt esindatud ning loodab, et ka ülejäänud ehitussektor teadvustab puidu mitmekülgseid kasutusvõimalusi.

Skandinaavias ja mujal Euroopas kasutatakse puitu  kõikvõimalike hoonetüüpide kandekonstruktsioonide valmistamisel, olgu need siis suureavalised sillad või muud mastaapsed rajatised, tööstushooned, koolid või elumajad.   Maailma kõrgeim puithoone, 14-korruseline elumaja ehitatakse Norrasse, Bergenisse Eesti ettevõtte Kodumaja AS toodetud moodulitest.

“Oskuste ning tehnoloogia osas on Eesti puitmajatootjad maailmas teerajajad,” kommenteerib Eesti Puitmajaklastri juht Lauri Kivil.  “Pooled Eesti üksikelamud on küll puitmajad, kuid puitmaterjali vähene kasutus suuremahuliste ehitiste puhul näitab, et on vajalik kasvatada nii riigi, tellija kui arendaja valmisolekut ehitada keskkonnasäästlikult ka suuremaid hooneid.”

Elamute ehituseks väljastati möödunud aastal  kokku 2426 ehitusluba, sealhulgas puitelamutele 1127. Puitmajades valmib kokku 200 tuhat ruutmeetrit elupinda, mis  moodustab kogu Eesti elamuehituse mahtudest 33%. 

Eesti Puitmajaliit on asutatud 17 puitmaju tootva ettevõtte poolt 1999. aasta 20. mail. Käesoleval hetkel kuulub liitu 38 usaldusväärset ettevõtet, kes omavad pikaajalisi kogemusi nii kodu- kui välisturgudel.

Autor: Ehitusuudised.ee toimetus