Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liit: pooled Eesti uuseramutest on puitmajad
Eelmisel aastal anti välja 4905 ehitusluba, pisut enam kui pooled neist väljastati puithoonetele. kõige sagedamini kasutatakse puitmaterjali ühele leibkonnale mõeldud elumaja ehituses.
Kokku väljastati eelmisel aastal puidust üksikelamutele 1089 ehitusluba suletud netopinnaga 188 tuhat ruutmeetrit.
Statistikast selgub, et kuigi ehituslube on väljastatud puithoonetele rohkem kui muust materjalist hoonetele, moodustab puithoonete suletud netopindala kõikide ehitatavate hoonete pindalast 16,5%. See on tingitud asjaolust, et pindalalt väiksemaid hooneid - suvilad, aiamajad, garaažid jm - ehitatakse valdavalt puidust, kuid suuremahuliste põllumajandus- ning tööstushoonete põhikonstruktsiooniks on endiselt kivi või metall.
Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimehe Sven Matsi hinnangul näitab ehituslubade statistika eelkõige valmivate hoonete pindala, kuid oluline on vaadelda kasutatud materjalide mahtu.
“Elamuehituses, kus rajatakse palju vaheseinu ning tihedaid karkasse, kulub oluliselt rohkem materjali. Tööstushoone on reeglina küll suure pindalaga kuid vähese materjalikasutusega. Seega ühes 100-ruutmeetrises palkmajas võib puitu olla rohkem kui kümneid kordi suuremas tööstushoones,” lisab Mats.
Kokkuvõttes tunneb Mats headmeelt, et Eesti puitmajatootjad on elamuehituses väga tugevalt esindatud ning loodab, et ka ülejäänud ehitussektor teadvustab puidu mitmekülgseid kasutusvõimalusi.
Skandinaavias ja mujal Euroopas kasutatakse puitu kõikvõimalike hoonetüüpide kandekonstruktsioonide valmistamisel, olgu need siis suureavalised sillad või muud mastaapsed rajatised, tööstushooned, koolid või elumajad. Maailma kõrgeim puithoone, 14-korruseline elumaja ehitatakse Norrasse, Bergenisse Eesti ettevõtte Kodumaja AS toodetud moodulitest.
“Oskuste ning tehnoloogia osas on Eesti puitmajatootjad maailmas teerajajad,” kommenteerib Eesti Puitmajaklastri juht Lauri Kivil. “Pooled Eesti üksikelamud on küll puitmajad, kuid puitmaterjali vähene kasutus suuremahuliste ehitiste puhul näitab, et on vajalik kasvatada nii riigi, tellija kui arendaja valmisolekut ehitada keskkonnasäästlikult ka suuremaid hooneid.”
Elamute ehituseks väljastati möödunud aastal kokku 2426 ehitusluba, sealhulgas puitelamutele 1127. Puitmajades valmib kokku 200 tuhat ruutmeetrit elupinda, mis moodustab kogu Eesti elamuehituse mahtudest 33%.
Hetkel kuum
Eesti Puitmajaliit on asutatud 17 puitmaju tootva ettevõtte poolt 1999. aasta 20. mail. Käesoleval hetkel kuulub liitu 38 usaldusväärset ettevõtet, kes omavad pikaajalisi kogemusi nii kodu- kui välisturgudel.
Autor: Ehitusuudised.ee toimetus
Seotud lood
Fassaad on maja visiitkaart ning väga oluline osa hoone vastupidavusest ja väärtusest. Eesti kliimas peab välisviimistlus taluma vihma, lund, päikest ja suuri temperatuurikõikumisi, säilitades samal ajal oma välimuse. Just seetõttu on fassaadiplaadid muutunud üha kindlamaks valikuks nii uute majade ehitamisel kui ka vanemate hoonete renoveerimisel, kinnitavad terviklikke fassaadilahendusi pakkuva FixFas OÜ eksperdid.
Enimloetud
2
Trend: taristusektoris muutuvad järjest olulisemaks digilahendused ja kliimamuutustega arvestamine
Viimased uudised
Ehitustööde ja sisustuse kogumaksumus oli 8,84 miljonit eurot + käibemaks.
AI on vahva. Mis saab aga siis, kui käiku läheb AGI (artificial general intelligence) ehk üldine tehisintellekt?
Üritused
Hetkel kuum
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
Trend: taristusektoris muutuvad järjest olulisemaks digilahendused ja kliimamuutustega arvestamine
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele