Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
G4S peakontori hoonet ehitati nagu oma kodu
G4S Eesti ASi juhatuse esimehe Priit Sarapuu sõnul tehti uue peamaja ehitamisel vaatamata hoolikale planeerimisele ja eeltööle pärast ehituslepingu sõlmimist siiski palju muudatusi, mis nõudsid lisaaega ja -raha.
Üheksa kuud pärast G4Si uue peamaja avamist vaatavad majaehitusega seotud osapooled ehitusprotsessile ja kasutusperioodile tagasi, et rääkida pärast valmimist vaja läinud parandustest ja uue maja mõjust meeskonnale.
“Tegelikult julgen ma öelda, et olen siin kõigega rahul,” ütles G4S Eesti ASi juhatuse esimees Priit Sarapuu ning lisas, et midagi kardinaalset ta tagantjärele tarkusena teistmoodi teha ei tahakski. “Pisikesed ehitusjärgsed vigade parandused toimuvad ikka, aga midagi tõsist ega murettekitavat välja tulnud ei ole,” märkis ta.
Ühe peamise muudatuse ja edasiarendusena tõi Sarapuu välja vajaduse luua juurde parkimiskohti. “Meie ettevõte kasvab ja areneb. Koostöös linna ja arendajaga oleme plaani võtnud parkla laiendamise.”
Töötajad hakkasid tööl käima jalgrattaga. G4S Eesti juhatuse esimees soovitas neil, kel büroohoone ehitus alles ees seisab, põhjalikult läbi mõelda ettevõtet puudutav logistika ja seda teadlikult planeerida. Võimaluse kohta panna näiteks ettevõtte töötajad sportlikumaid eluviise viljelema, tõi ta näite oma ettevõttest. Kuna firma uus asukoht pani paljusid lähedal elavaid töötajaid tööle käima jalgrattaga, on juba rajatud ka turvaline jalgrattaparkimismajake.
Sarapuu meenutas, et kui ta ehitusprotsessi ajal maja vaatamas käis, oli tavaline, et mõne laua alt vaatas, kruvikeeraja käes, vastu mõni osakonna spetsialist või -juht. “Inimesed olid ehituses nii sees, et tegid seda nagu oma kodu,” lisas ta. Juhatuse esimees tõi välja veel ühe uue maja eeliseid: “Usun, et uus maja mõjub positiivselt ka ettevõtte majandustulemustele.” Samuti on ta kindel, et ehitus ning uuele büroopinnale kolimine mõjus hästi meeskonnatööle. “Ühes hoones koos töötamine liidab igal juhul meeskonda. Selle otsest mõju on raske mõõta, kuid senine inimeste tagasiside on olnud väga positiivne.”
G4Si kogemus näitas, et uue maja ehitus algab asukohast. Esmalt oli oluline leida ettevõtte vajadustele sobiva krundiga arendaja. “Otsisime juba olemasoleva detailplaneeringuga krunti, sest sel juhul saab kiiremini ehitama hakata,” märkis Sarapuu. Arendaja leidmiseks korraldati konkurss ja alles seejärel arhitektuurikonkurss. Näiteks välistas G4S kiirelt Tallinnas Veerenni tänava kandis asuvad krundid, sest piirkonnas on tipptunnil sageli ummikud ning juurde- ja väljapääsud ei oleks nii head olnud kui Paldiski maanteel.
G4S Eesti haldusosakonna juhataja Andres Pastarus rõhutas, et väga oluline on majaehitusele eelnev ettevalmistus. “Alustasime eeltööga juba 2009. aasta lõpus. Kuna projekt oli suur, palkasime konsultandi, kes kõik sõlmed n-ö kokku sidus, meie vajadused välja selgitas ning arhitektidele ära selgitas,” kirjeldas ta. Konsultant koostas ettevõttele ruumiprogrammi ning hoone maht hakkas ilmet võtma. 2011. aasta veebruaris sai G4S kätte arhitektuurikonkursi tulemused.
Vaatamata hoolikale planeerimisele ja eeltööle tuli pärast ehituslepingu sõlmimist teha muudatusi, mis nõudsid G4Silt lisaraha. Pidevalt tuli teha operatiivseid otsuseid, et valida, milliseid muudatusi hakatakse ellu viima ning millistest loobutakse.
Sisseelamine uut moodi kontorisse. Pastarus tõi välja, et teda üllatas, kui keeruline oli varem mitte nii moodsates tingimustes töötanud inimestel kohaneda tänapäevase kütte- ja jahutussüsteemiga ning osal avatud kontoriga. “Suures plaanis kohanesid inimesed kenasti, kuid on ka neid, kes ei ole siiani kohanenud.” Olustiku parandamiseks häälestati ümber jahutussüsteem ning võeti ette väiksemaid ümberehitusi.
Haldusosakonna juhataja sõnul võib ta pärast sooja suve väita, et maja jahutussüsteemid tulid suvekuumusega kenasti toime, kuna aga möödunud talvel väga pikka külmaperioodi polnud, ei ole teada, kas majal selles vallas ka mõni üllatus varuks on või mitte.
Emotsioon kipsplaadi ja kruvide kaudu
Hetkel kuum
G4S Eesti uue peamaja sisekujundus peegeldab ettevõtte identiteeti ja sõnumit ehk seda, et tegemist ei ole pelgalt turva-, vaid ka teenindusettevõttega.
G4S Eesti tellis VL Sisearhitektuur OÜ sisearhitekt Ville Lausmäelt oma uue peamaja sisekujunduse, mis kannaks sõnumit, et tegemist on tänapäevase töökultuuriga ettevõtega.
“Esimese asjana sooviti, et vana maja väikestest kabinettidest tulnud töötajad saaksid edaspidi töötada avaramas ja sünergilisemas töökeskkonnas,” selgitas sisearhitekt ning lisas, et kui tavaliselt kujutatakse turvateenuseid pakkuvate ettevõtete valvekeskuse ruume ette steriilse ja formaalsena, kus ametnikud suuri ekraane jälgivad, siis G4Si seisukoht oli vastupidine. “Nad soovisid, et kõik ruumiga seotud turvanõuded oleksid tagatud, kuid see oleks tehtud varjatult ning ruumis töötavad inimesed istuksid tavalise laua taga nagu tavaline töögrupp.” Sellest tulenevalt on teenindus- ja turvaettevõtte peamajas ka valvekeskus sõbralik ja inimlik ruum.
Lausmäe sõnul on sisearhitekti töö anda edasi emotsiooni. “Küsimus on selles, kuidas valada emotsioon kipsplaati ja kruvidesse nii, et see ka ruumi astujani jõuaks,” märkis ta. G4Si peamaja fuajees on kujundamisel viljeletud ideid moodsast, suurest ja võimsast ettevõttest. Kuna ettevõtte tegevus haakub valvamise ja jälgimisega, tõi Lausmäe sisse idamaise haaremihoovi motiivi.
“Lühidalt rääkides tähendab see, et sind saab jälgida, sa tunned, kuidas sind jälgitakse, aga sa ei tea päris täpselt, kes ja kust sind jälgib.” Sisearhitekti sõnul sai fuajee oma praeguse ilme just tänu erinevate emotsioonide kokkusobitamisele.
Lausmäe sõnul puututi majale sisekujundust tehes kokku ka paljude kompromissidega. “Õnneks oli tegemist selliste keskteedega, millele oodati sisearhitekti reageerimist. Pigem olid need kaalutletud kompromissid,” rääkis ta ja lisas: “Ei olnud nii, et midagi tehti lihtsalt teisiti, kui ette nähtud oli, vaid varakult anti teada, et me selliselt nagu projektis kirjas, ei tee, aga pakkuge välja, kuidas me seda teha võiks.” Paljuski tähendasid kompromissid, et lahendused pidid minema odavamaks, sellele vaatamata on Lausmäe lõpliku tulemusega rahul.
G4S maja
Asukoht: Paldiski mnt 80, Tallinn
Maksumus: 10 miljonit eurotSuurus: 9178 ruutmeetritMajaga seotud töötajate arv: 580 inimestMaja avati: 20. november 2013Hoone arendaja ja omanik: Wilson Kinnisvara OÜArhitektid: arhitektibüroo Salto arhitektid Maarja Kask, Karli Luik, Ralf LõokeEhitaja: Oma Ehitaja ASSisekujundus: VL Sisearhitektuur OÜ
Seotud lood
Laos või tootmishoones ei pööra keegi suuremat tähelepanu uksele, mis avaneb õigel hetkel, ega laadimissillale, mis teeb päevast päeva oma tööd. Need on osa taristust, mille olemasolu tundub enesestmõistetav ning seda seni, kuni miski lakkab töötamast. Piisab ühest väikesest tõrkest, et laadimine seiskuks ja tarne hilineks.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele