28. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hangetes vaid hinnapõhine lähenemine ei jäta pakkujatele piisavalt vabu rahalisi vahendeid teadus- ja arendustegevuse korraldamiseks ning finantseerimiseks, seda eriti pikas ja keskpikas perspektiivis.

Väga olulise takistusena toodi aga välja pidevat kiirustamist ja ajapuudust nii era- kui ka riigihangete pakkumiste koostamistel, tööde teostamise ettevalmistamisel ja ka läbiviimisel. Selline pidev kiirustamine ei anna võimalust laiemapõhjaliseks eeltööks, uuenduslike lahenduste otsimiseks, katsetamiseks ja juurutamiseks.

Ettevõtjate indu tegeleda uuenduslike lahenduste väljatöötamisega pärsib ka madal kindlustunne tuleviku suhtes ehk äärmiselt lühike lepingutega kaetud periood. Olulise innovatsiooni takistusena nähakse veel traditsioonilisi töövõtumeetodeid, mis tegelevad pigem üksikute probleemide lahendamisega, mitte ühiselt lõppeesmärgi poole püüdlemisega.

Tuuakse välja ka uuenduslike lahenduste kallim hind võrreldes traditsiooniliste lahendustega. Samas lahtistes vastustes leiti ka, et tihipeale ongi just kas ajaline või rahaline surve oluliseks tõukeks innovatsioonile ehk innovatsioon tekibki just mõnest defitsiidist, sealhulgas rahaliste vahendite nappusest.

Tõdeti, et tüüpsed lepinguvormid ei mõju innovatsioonile just innustavalt ning nendes puuduvad võimaliku lisandväärtuse loomise korral selle jaotamist reguleerivaid sätted, seega töövõtja motivatsioon innovatsiooniks. Samas ei ole tegemist otseselt innovatsiooni takistava faktoriga ja Eesti õigusruumis on võimalik kõiges kokku leppida.

Vastuolulisi hinnanguid tekitas küsimus standardiseeritud ja publitseeritud tehniliste lahenduste mõjust. Kui osa vastajaid on seisukohal, et sektor vajaks Soome eeskujul rohkem ja täpsemat reguleerimist ja standardiseerimist, siis vastasleer peab standardeid, juhendeid ja õiguslikku regulatsiooni pigem innovatsiooni pärssivaks. Erinevates aspektides ja vaatenurkades tehakse tugevat kriitikat nii riigi kui erahankijate madala pädevuse kohta, eriti silmas pidades asjaolu, et kogu innovaatiline lähenemine peab saama alguse just tellijast ja tema esitatavast lähteülesandest.

Eesti ehitusobjektide väikest mahtu peetakse küll teatud määral majanduslikku aspekti silma pidades innovatsiooni pärssivaks, kuid teguri mõju on pigem tagasihoidlik ja kompenseeritav analoogilise lahenduse laiendamisega teistele objektidele.

Viimase viie ja suhteliselt väheolulise takistusena märgitakse ära ehitussektoris töötavate inseneride suhteliselt madalat palgataset võrreldes näiteks IT-sektoriga või samade ülesannete ja vastutusega välismaal töötavate kolleegidega, ning kurdetaksegi inimeste lahkumise üle paremini makstud valdkondadesse.

Mõningal määral tunnetatakse ka tellijate ja nende konsultantide konservatiivsust ning madalat motiveeritust uuenduslikke lahendusi rakendada. Ehitusvaldkonna spetsialistide põhiettevalmistust peetakse küll suhteliselt heaks ja ettevõtjate vajadustele vastavaks, kuid samas tunnistatakse innovatsioonile ja innovatsiooni juhtimisele suunatud kompetentsi puudulikkust.

Koostööd teiste valdkondadega, aga ka teiste ettevõtetega on hinnatud suhteliselt kesiseks, samas ei nähta selles erilist takistust uuenduslikkusele, vaatamata ehitusvaldkonnas tegutsevate ettevõtete väiksusele ja madalale finantsvõimekusele. Ehitusvaldkonna õigusloomes üldiselt innovatsiooni pärssivaid tegureid välja ei toodud, samas regulatsioon ei ole ka innovatsioonile innustav. Küll aga sai lauskriitika osaliseks riigihangetega seonduv regulatsioon.

Vaatamata eeltoodud probleemidele on siiski säilinud valdkonnas töötavate inimeste usk innovatsiooni vajalikkusse ja soov selles suunas edasi tegutseda.

Uuring "Innovatsioon ja seda takistavad tegurid Eesti ehitussektoris“ annab põhjaliku ülevaate ehitusvaldkonnas tegutsevate ettevõtete võimalustest olla uuendusmeelne, olulisematest murekohtadest ning mõeldavatest lahendustest, kuidas kõrvaldada innovatsiooni tõkestavaid faktoreid.

Autor: Majandus- ja Komminukatsiooniministeerium