Suhtumine Eesti ehitajatesse Soomes ja kodumaal erinev

Aavaste nägi seda küsimust teise nurga alt. "Soome ja Eesti ehitusvaldkonnas töötajate  vahe on enamasti selles, et soomlasel on antud valdkonnas olemas ehitusalane haridus ja ta on mingi kitsa eriala spetsialist. Eestlased on seevastu pooliku haridusteega niinimetatud iseõppinud "meistrid igal alal"," selgitas ta. Aavaste lisas, et kui soomlane on valmis vastutama ainult oma tööülesande või vastutusvaldkonna eest, siis eestlane tormab rahumeeli tegema töid, mille tegemiseks tal puuduvad pädevused või volitused.

Aavaste sõnul on päris nukker, et Eesti insenerid ei soovi väljuda oma mugavustsoonist ja siseneda Skandinaavia tööjõuturule konkureerimaks kohalikega - eestlaste eeliseks võiks olla inseneribaasoskuste kõrge tase, valmisolek suuremaks tööpanuseks ja enda erialaseks täiendamiseks ning kohaliku keele oskus.

Lemminkäineni juhataja Sven Pertens ütles, et kindlasti on Soomes hooajaliselt puudus mingitest kvalifitseeritud ehitusala spetsialistidest, ennekõike tunnipalgalise tööjõu osas. "Eestist saadaolev tööjõud on Soome vastavatasemelise tööjõuga võrreldes odavam, mis konkurentsiolukorras soosib Eesti tööjõu kasutamist," ütles ta. Töötajate palkamisel ei Pertensi sõnul rahvus määrava tähtsusega, aga teatav keeleoskus, geograafiline lähedus ja sarnane kultuuritaust on valikut mõjutavateks asjaoludeks.

Kultuurilise sarnasuse ja geograafilise läheduse aspekti tõi välja ka Soome ehitusliidu juht Matti Harjuniemi, kes ütles, et Eesti ehitajate näol on ehitusplatsil nii neid, kes puutuvad Soomes ehitustegevusega alles esimest korda kokku, kui ka neid, kelle töö on kvaliteetne. Harjuniemi ütles Hienoseni öeldut kommenteerides, et kindlasti peab SRV presidendi öeldus arvestama ka sellega, et SRV kasutab palju võõrtööjõudu ning Hienoneni peamine eesmärk oli oma kommentaariga siiski mõista anda seda, et Soome maksusüsteem ei toeta kaugelt pealinna lähedale tööle tulemist.