Autor: Rainer Saad • 16. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

IMFi teatel peavad riigid midagi ette võtma, et hoida ära järjekordset laastavat eluasemeturu krahhi. Värske uuringu järgi on eluasemehinnad juba praegu kõrged ning on üks suurimaid ohte maailmamajanduse stabiilsusele. Samas teevad riigid vähe, et hoida kinnisvarahindu kontrolli all.

Valuutafondi asejuht Min Zhu ütles, et eluasemeturu ülekuumenemist piiravad meetmed on nõrgad ning alles arenemisjärgus, kuid see ei peaks olema vabandus tegevusetuseks.

“Eluasemehinnad on enamikus riikides endiselt üle ajaloolise keskmise,” ütles Zhu Saksa keskpangas Bundesbankis peetud kõnes. “Nii on see näiteks Austraalias, Belgias, Kanadas, Norras ja Rootsis,” lisas ta.

Ülemaailmse finants- ja majanduskriisi ajal langetasid keskpangad intressimäärad rekordmadalale ja see on viinud eluasemehinnad kõrgemale.

Perifeerias hindade langus. Näiteks Kanadas on eluasemehinnad 33 protsenti üle oma ajaloolise keskmise võrreldes sissetulekutega ning rendihinnad on lausa 87 protsenti üle oma ajaloolise keskmise.

Suurbritannias on eluasemehinnad 27 protsenti üle oma ajaloolise keskmise võrreldes sissetulekutega.

IMFi analüüsi järgi on maailmas eluasemehinnad aastaga tõusnud keskmiselt 3,1 protsenti. Kõige kiiremini tõusevad eluasemehinnad arenevatel turgudel. Näiteks Filipiinidel on hinnad tõusnud aastaga 10 protsenti, Hiinas 9 protsenti ja Brasiilias 7 protsenti. “Mõnel juhul on eluasemehinnad taastumas suurimast majanduslangusest pärast Suur Depressiooni,” ütles Zhu.

Kõige rohkem on aastaga eluasemehinnad langenud Euroopa perifeeriariikides. Kreekas on need langenud 7 protsenti, Itaalias 6,6 protsenti ja Hispaanias 5 protsenti.

Zhu sõnul on kinnisvaraturgu jahutavad meetmed mitmetes riikides alles uus katsetus, kuid neid tuleks hakata intensiivselt kasutama.