Autor: Indrek Kald • 12. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Selle põhjus on seni kasvanud kinnisvaraturu aeglustumine ning stabiilsemaks muutumine. Müüjateturg muutub taas ostjate-kesksemaks ning otsitakse soodsamat hinda," teatas ettevõte.

Viimased uudised baasintressimäärade alandamisest, negatiivsest hoiuseintressist ning ka deflatsioonioht omavad firma kinnitusel mõõdukat mõju ka kinnisvaraturule, sest soov raha paigutamiseks hea üüritootlusega korteritesse on kasvanud.

"Siiski ei maksa eeldada, et see tekitaks uue hinnaralli, sest (väike)investorid otsivad ikka pigem parema hinnaga kortereid ning valmis ollakse panustama ka Tallinnast välja, nii lähivaldadesse, Tartusse, puhkusepiirkondadesse kui ka maakonnakeskustesse, kus kohalikul tasandil elavdatakse majandust, mille läbi kasvab muu seas ka nõudlus üürikorterite järele. Sellised linnad on näiteks Viljandi ja Rakvere," seisab Uus Maa analüüsis.

Maa-ameti andmeil toimus mais Eestis 3865 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on aprillist 11,4% ning möödunud aasta maikuust 0,5% vähem. Tehingute rahaline kogumaht oli mais 207,66 miljonit eurot ning see näitaja on kuust-kuusse näidanud kerget kasvutrendi.

Vastupidiselt vähenenud müüginumbritele sai hoogu juurde üüriturg. Selle põhjustajaks on ühelt poolt tudengid, kes juba broneerivad kooliaasta alguseks kortereid ning teisalt ka kohalikud ja rahvusvahelised ettevõtted, mis otsivad oma töötajatele uusi elamispindu. Elavaks on muutunud ka puhkusekorterite üürimine ning sellega paistab eelkõige silma Pärnu, kus hinnatase on hoogsalt kasvanud.