Konteinermajad ei ole siinsel elamuturul veel kuigi levinud, kuid tõenäoliselt õpivad inimesed peagi selle alternatiivlahenduse eeliseid hindama ning konteinermajad leiavad oma kindla koha ehitus- ja kinnisvaraturul.
Kinnisvaraportaalide pakkumiste hulgas ei ole märgata just kuigipalju konteinermaju – ilmselt ei ole alalhoidliku loomusega eestimaalased veel sellist lahendust omaks võtnud ja eelistama kiputakse ikka traditsioonilisi hooneid, mis on maa küljes kapitaalselt kinni. Ometi on konteinermajadel mitmeid eeliseid ning kasutada annab neid mitmel moel.
Jevgeni Gorpinchenko ettevõttest Modulare Grupp OÜ räägib, et on tegelenud selle valdkonnaga juba üheksa aastat, kuid selget konteinermaja definitsiooni ta välja tuua ei saa. “Konteinermaja all mõistetakse ainult merekonteineritest või konteineritest ISO standardi alusel ehitatud hoonet,” sõnab Gorpinchenko. Ta lisab kohe, et tegelikult on konteineritest ehitamine tänaseks juba vägagi populaarne teema, sest merekonteinereid on maailmas liiga palju ja nad seisavad niisama. “Mõned arhitektid moodustavad ja projekteerivad nendest koguni büroohooneid, pereelamuid, ühiselamuid jm eluhooneid,” ütleb ta.
Moodulmaja ja konteinermaja ei ole üks ja seesama. Gorpinchenko räägib, et sageli ajavad inimesed omavahel segamini konteinermajad, moodulmajad, moodulhooned ja elementmajad. “Tegelikult on need absoluutselt erinevad valdkonnad ja erinevad kontseptsioonid,” märgib ta.
Kõik konteinerhooned on Tikerpuu sõnul viimistletud nii seest kui ka väljast ühesuguselt, mistõttu mistahes täna turul olevate lahenduste puhul on lõplik viimistlustase kliendi vaba valik. Ka Tikerpuu toob eraldi välja külmasillad ning kinnitab, et ka nende ettevõttes ollakse hoonete konstruktsioonide soojapidavuse osas arvestanud kõige karmimate põhjamaiste tingimustega.
Head arhitektuuri võimalik teha ka konteinermajade puhul. Arhitektuuribüroo 3+1 arhitekti ning partneri Markus Kaasiku sõnul on head arhitektuuri võimalik alati teha, sõltumata konstruktsiooni tüübist. “Oleme projekteerinud elementmaju ja uurinud konteinermaju, kuid pole neid seni projekteerinud. Konteinermaja seab teatud piirangud ruumi proportsioonidele, kuid mitte arhitektuurile,” märgib Kaasik.
Kaasik soovitab igal kodurajamise osas mõtteid mõlgutaval inimesel alustada kahest olulisimast asjast: selgitada välja, kui palju tal selleks raha on ja mida ta tahab saada. “Pärast neile küsimustele vastuse saamist võiks ta pöörduda abi saamiseks professionaali poole.”
Innovaatiline arhitektuur ei eelda Kaasiku sõnul alati ja vältimatult suurt ehituseelarvet, kuid ka vastupidi. “Ühte tasuks meeles pidada – oluline on panustada mõtlemisse, mis ongi arhitekti töö, aga tellija peaks sellega arvestama, et kui tal on väike eelarve, ning ta soovib innovatsiooni, siis keegi peab selle nimel tööd tegema ehk mõtlema,” ütleb Kaasik sõbraliku muigega.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.08.26, 09:00
Läti rannaküla varemetes renoveeriti piirivalvepunkt meditatsioonikeskuseks
Lätis Ventspilsi lähedal asuv Stacija meditatsioonikeskus on hea näide sellest, et nutikaid valikuid tehes on võimalik ehitada ka nõukogudeaegse tellismaja varemetele tänapäevane hoone, mida hindavad kõrgelt nii ehituseksperdid kui hoone kasutajad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele