Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti nõustab lätlasi esimese kaasaegse vangla rajamisel
Eesti ja Läti sõlmisid täna lepingu, mille põhjal nõustavad eestlased Lätisse uue vangla rajamist.
Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit ja Läti justiitsministeeriumi kantsler Raivis Kronbergs sõlmisid kokkuleppe töötada välja kaasaegse vanglakompleksi kontseptsioon. Lepe hõlmab projekteerimise ettevalmistamist ja projekteerimishanke korraldamist koos hilisema projektijuhtimisega.
Eeskuju kaasaegse vangla rajamisel võetakse Eesti uute vanglate ehitamise ja projekteerimise kogemustest, arvestades projekteerimisel kohalikke looduslikke eripärasid, turvakaalutlusi ja riiklikke õigusakte, vahendas RKASi pressiteade.
„Kokkulepe on tunnustus nii Eesti vanglasüsteemile, Eesti uut tüüpi vanglate projekteerijatele kui ka RKASile,“ lausus Saarniit. „Ühtlasi on tegu ettevõtte ajaloo teise rahvusvahelise suurprojektiga – 2010. aastal nõustas RKAS Gruusia Tolliametit Euroopa Liidu direktiividele ja rahvusvahelistele nõuetele vastava moodultüüpi piiri- ja tollipunkti tüüplahenduse väljatöötamisel,“ lisas Saarniit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uus suurvangla peaks valmima 2018. aastal, ning see on esimene uut tüüpi vangla Lätis. Vangla mahutab 1200 kinnipeetavat ning sellest saab esimene kamber-tüüpi vangla, kus saab tööd 400 vanglaametnikku.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.