Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ülimadalad palgad solgivad inseneride turgu
Ehitusinsenerid peavad arvestama suure töökoormuse, kuid kehva palgaga, sest häid projekte saavad peamiselt bürood, kes on nõus töö tegema kiiresti ja odavalt.
Kümme aastat tagasi liikus ehitusturul suur raha. Jätkus nii riiklikke projekte kui ka ettevõtete tellimusi. Lisaks ehitusplatsil tegutsevatele töölistele oli see väga hea aeg inseneribüroodele, kuna iga ehitis vajab projekti. Hilisema ehitustegevuse ajal juhivad vägesid inseneriharidusega spetsialistid, järelevalvest rääkimata. Ehitusinseneride liidu esimehe Andres Piirsalu sõnul oli võimalusi nii palju, et turg vajanuks isegi veel rohkem inimesi. Näiteks projekteerimishangete puhul oli juhtumeid, kus pakkujaid oli vaid üks – teistel firmadel lihtsalt polnud jaksu veel üht ülesannet võtta.
Praegu on olukord teistsugune. Kui mõneski sektoris on majanduskriis ammu möödanik, siis Piirsalu sõnul kestab nende valdkonnas masu siiani. “Sellist töömahtu kui buumi ajal kindlasti pole ega ka tule. Selleks oleks vaja uut buumi,” lausus ta.
Piirsalu rääkis, et ehitus laiemalt sõltub paljuski riigihangetest. CO2-saastekvoodi raha ja Euroopa Liidu rahastuse toel on vahepeal laual erinevaid võimalusi, kuid needki käivad hooti. Äsja algas Euroopa Liidu uus eelarveperiood, mis aga tähendab, et uute hangeteni on veel aega. “Kõigepealt avaldub see projekteerimises ja konsultatsioonitegevuses, siis liigub edasi ehitusse. Praegu valmistatakse alles hankeid ette,” märkis Piirsalu.
Madalaim pakkumine võidab. Ehitusinseneridele on negatiivne see, et nii avalikus kui ka erasektoris kehtib printsiip – võidab see, kes pakub kõige madalamat hinda. Tellijale on see üldiselt meeltmööda. Ehitusinsener Heiki Meos OÜst E-Konsult rääkis, et erasektoris loeb nii hind kui ka kiirus. Ta lisas, et alati ei saa järeldada, justkui teeks madalat hinda küsiv pakkuja soss-sepa tööd. “Pakkuja mõtleb, et võtab parem pool muna kui tühja koore – peamine, et tööd oleks. Tulemus ei pruugigi tal kehv olla, aga hinnaga mängides solgib ta kõvasti turgu.”
Meosi pikk kogemus ehitiste projekteerimisel näitab, et ruutmeetri kohta kulub pool tundi tööaega. Seega – kui planeeritav maja on 6000 ruutmeetrit, kulub projekteerimiseks 3000 tundi.
Projekti koostamise aeg sõltub sellestki, mitu inimest seda teeb. “Kui on suur maja, tegutsetakse ka kümnekesi. Aga ma pean normaalseks, et suure maja puhul alla aasta projekteerimisega välja ei tule. Eelprojekt võtab aega mitu kuud, siis on vaja saada ehitusload. Järgnevad muud protseduurid ja umbes 7–8 kuud jääb lõpliku projekti jaoks. See on mõistlik aeg,” lausus ta.
Kui aga tuleb kiirustada ja teenitav summa ei vasta töömahule, kajastub see ka ekspertide arvus, keda firma saab palgal hoida. “Tekkinud on uus normaalsus töömahu suhtes ning samal ajal ebanormaalsus hinnataseme suhtes,” nentis Piirsalu, lisades, et kõik üritavad leida sisemist efektiivsust, aga kuni riigihanked toimivad põhimõttel, et kõige odavam pakkumine võidab, ei olegi oodata palkade tõusu.
AIK-projekt OÜ juhatuse esimees Andres Juhani meenutas, et omal ajal, viimati viis aastat tagasi, osalesid nemadki projekteerimishangetel. Ta tunnistas, et üks projekteerimisest loobumise põhjuseid oli see, et polnud võimalik palgal hoida nii palju kalleid insenere. Ka praegu, kui mõne tööga seoses on vaja teatud valdkonna ehitusinseneri, võetakse neid appi alltöövõtu korras.
Noored lähevad välismaale. Juhani ütleb, et heal tasemel insenerid on kindlas töökohas paigas, mitte ei liigu vabalt turul. Staažikat inseneri on tema sõnul keeruline leida. “Ainuke variant on kooli lõpetajad välja õpetada. Kuna praegu tööd väga palju pakkuda ei ole, siis ei saa ka noort abiks võtta, et teda lihtsalt kasvatada.”
Andres Piirsalu sõnul on mõnedki noored insenerid välisettevõttesse tööle läinud. “Kui Eestis tööd ei ole, aga oled oma erialast väga huvitatud, siis ega naljalt seda ei vaheta, otsid ikkagi võimalusi.” AE Projekti Insener OÜ tegevjuht Alger Ers ütles, et kitsa valdkonna kogemustega spetsialisti on väga raske leida. Ta pidas silmas elektritööde ja nõrkvoolutööde järelevalve inseneri ning järelevalveinseneri, kelle pädevuses on ka küte, ventilatsioon ning kanalisatsioonisüsteemid.
Meos usub, et ehitus peaks muutuma veel rohkem kutsepõhiseks. Ehitusinseneride liit on väljastanud kutse 866 ehitusvaldkonna insenerile, kuigi praeguse seaduse järgi piisab kõrgkooli diplomist ja mõneaastasest töökogemusest. “Uue ehitusseaduse järgi muutub kutse kohustuslikuks,” selgitas Piirsalu.
Hetkel kuum
Kutseid väljastava komisjoni esimees Heiki Meos loodab, et karmimad reeglid tähendavad ka, et kutsega eksperdid on kõrgemas hinnas ja nende palk tõuseb. “Ehk olen liiga idealist,” muigas ta.
Läti Maxima varing mõjutas Eesti seadusandlustRiigikogu menetleb ehitusseadustiku eelnõu, mille sisu sai mõjutusi ka Läti Maxima traagilisest õnnetusest. Mullu 21. novembril varises Riias Maximas kokku lagi. Õnnetuses hukkus 54 inimest.
Eesti valitsus lisas dokumenti, et keerukate objektide puhul peab sõltumatu ehitusekspertiis toimuma juba tööprojekti faasis. “Läti tragöödia mõjul keerasime vinti juurde,” tunnistas toonane majandusminister Juhan Parts detsembri alguses.
Maxima õnnetus on ärikinnisvara sektoris paljud äratanud ja ehitiste ostude puhul lasevad ettevõtjad koostada tehnilise auditi.
Viimasel kahel aastal on AE Projekt OÜ-lt tellitud Baltimaades üle 15 ärikinnisvara objekti tehnilise auditi. “Tehnilise auditi raport näitab objekti seisukorda auditi tegemise hetkel auditi teostajate silmade läbi. Reeglina kuulub auditi meeskonda mitu inseneri,” märkis tegevjuht Alger Ers.
“Piltlikult öeldes on ärikinnisvara tehniline audit nagu patsiendi külastus eriarstide juurde, kus lapatakse läbi ka patsiendi vanad haiguslood ja antakse soovitusi ja hinnang, millises seisukorras on patsiendi tervis ja kui palju võib edasine ravi maksma minna. Oleks vaid kõik haigusleiud ravitavad.”
Seotud lood
Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaadid Britta Oltjer ja Tambet Laasik selgitavad, kes ja kui palju vastutab projekteerimispuuduste eest ning toovad välja õppetunni hiljutisest kohtuotsusest.
Ehitusmaterjalide tootja Bauroc tutvustab oma uut kaubamärgi stoneroc humoorika videokampaaniaga, mille viies klipis astub üles Sepo Seemani kehastatud kiviaja visionäär Ralf Rocstone ning mille valmimisel tuli appi ka tehisintellekt.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele