Ehkki Eesti üüriturg on täna marginaalne ja selle mõju majandusele väike, on ometi üürikortereid hädasti vaja. Selle taga seisab kinni ettevõtete käekäik ja ühiskondliku rikkuse kasv.
Kommentaar ilmus 8. aprillil ka Äripäeva kuukirjas Kinnisvara
Minus süveneb veendumus, et arenenud üüriturg tekib Eestis suure muutuse läbi arusaamades ja taotlustes. Üüriturg pole sündinud, sest turumajanduses sellist üüriturgu, nagu vaja on, suurelt tekitada pole võimalik.
Üürikorterid määravad edukuse.Kõigele vaatamata on üüriturgu hädasti vaja. Üüriturg mõjutab inimeste töövõimet, haridust, motivatsiooni, tervist ja liikumist. Võimalus normaalselt elukohta valida määrab, kui edukas riik on.
Tõsi, eestlased liiguvad tänagi, kuid paraku ühes suunas - peamiselt Tallinna ja Harjumaale. Mujalt maakondadest pealinna tulijad müüvad küll kodulinnas kinnisvara maha, kuid selle eest pealinnas millegi soetamiseks ei piisa. Rentimine on aga piiratud. Inimeste Tallinna tulemiseks on vaja üürikortereid.
Kodu ei tohiks naelutada.See trend ei meeldi, aga selle vastu võidelda pole mõtet, sest Eesti konkurentsivõime on Harjumaal. Kui pole võimalik kergelt pealinna tulla ja siin sobivat tööd teha, siis pidurdub ettevõtete arengukiirus. Vaja on tingimusi, et inimesed saaks vajadusel ajutiselt näiteks Tallinna tulla ega peaks siin kinnisvara ostma, mis pealinna külge naelutaks. Seega vajadus üüriruumi järele on erakordselt suur.
Samas on oluline ka elu säilimine mujal Eestis, kuid pealinna tulijad ei kipu siit lahkuma. Kes lahkubki ja mujal kinnisvara ostab, siis tema enam Tallinna tagasi ei tule. Lõuna-Eestis ostetu mahamüümise väljavaated on palju kehvemad kui Tallinnas. Kui oleksid üüripinnad olemas, poleks liikumine nii valus.
Liiga kallid kodud.Veel üks probleem, mis peaks panema mõtlema üüripindadele ja nende kättesaadavusele, on kõrged elamispindade kulud. 90% inimestest on eluasemekulud väga kõrged, need on toidu järel kulutuste osas teisel kohal. Vaid kõige rikkamale kümnendikule on eluaseme ülalpidamine mõnusalt jõukohane.
Kättesaadavad, odavad, kvaliteetsete korterite puudus. Kuna neid pole, on inimeste mobiilsusel piirid ees. See on muutnud ettevõtjate jaoks tööjõupuuduse probleemiks nr 1 nõudluse vähesuse kõrval.
Tööjõud ei saa liikuda ja seetõttu seda ei ole. Kui inimesed liiguks, saaksid ettevõtted arendada ja õigeid inimesi tööle saada.
Raske on hinnata, kui suur oleks optimaalne üüripindade osakaal. Eestis elab 18% üüripinnal, mis on Euroopa keskmisest väiksem näitaja. Kui Ida-Euroopas, kus toimus massomanikustamine, on üüripindade osa tunduvalt väiksem kui näiteks edukates tööstusriikides Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal. Seal läheneb näitaja 40%ile, suur on nii era- kui munitsipaalüürikorterite osakaal. Majanduslik edukus ja üüripinnad on seotud.
Kommentaar põhineb Eesti Ehitusettevõtjate Liidu üürituru konverentsi ettekandel.
Autor: Ehitusuudised.ee toimetus

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.26, 12:59
360 ruutmeetrit tänavakive: reljeefses iluaias tuli sillutis vahetada nii, et haljastus säiliks
Tartumaal Kõrvekülas asuva iluaia uue kiviparketi paigaldamisel pakkus Leokivi meeskonnale suurimat väljakutset olemasoleva haljastuse säilitamine. “See on töö, mida tegelikult teha ei tahaks: arvad, et on lihtne, aga tegelikkuses on keerukam,” nentis ettevõtte projektijuht Andres Leosk.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele