Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Energiasäästlike uushoonete ehituses valitseb suur segadus
Kuigi normid on paigas, diskuteerivad ehitajad, kas uute normide kohaselt peab B-klassi energiamärgisega hoonetel olema taastuvenergiasüsteemid või mitte. Uusehitiste turu teevad eriti segaseks uued ja vanad normid.
Energiatõhusa B-klassi energiamärgisega uue korteri ostmisel peab ka ostja täpselt näpuga järge ajama, sest võib nii muutunud seaduse kui ka kavalate müüjate tõttu petta saada. Väga energiasäästlikku uut kinnisvara osta soovivad inimesed peavad teadma, et kui ehitaja ja arendaja lubavad B-energiaklassi uusi kortereid, siis eksisteerib vana B-klass ja uus B-klass. 2013. aasta jaanuaris hakkasid kehtima värsked nõuded uute kortermajade B-energiaklassile ja need on palju karmimad kui enne seda kehtinud nõuded. Lisaks on uue, C-energiaklassi nõuded, osaliselt karmimad kui vana B-klassi omad. Ka ehitajad ise on segadusest turul häiritud.
“See, mis täna eluasemearenduses toimub, on korteriostja jaoks kindlasti väga eksitav,” kommenteeris ASi Oma Ehitaja kinnisvaradirektor Kristo Tamm. Tema sõnul on terve turg täis samalaadsete lahendustega maju, ühel neist energiaklass B ja teisel C.
Tamm nentis, et Oma Ehitaja on seisukohal, et uue klassifikatsiooni järgi peab B-klassi maja puhul olema kasutatud sooja vee tootmiseks päikesepaneele. “Ilma alternatiivenergiat kasutamata on B-klassi pea võimatu saavutada,” möönis Tamm Oma Ehitajast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Merko Ehitus Eesti elamuehitusdivisjoni direktor Tiit Kuusik märgib, et B-energiaklassi ehk madalenergiahoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille puhul ei eeldata lokaalset elektri tootmist taastuvenergiaallikast.
Loe põhjalikumalt ja teiste ehitusettevõtjate arvamusi 2. aprillil ilmunud Äripäeva lisast "Ehitus".
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.