Autor: Pille Ivask • 30. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Pahatihti üritatakse üksteist üle kavaldada ja erinevaid juriidilisi nõkse “ridade vahele” kirjutada,” lausus ta ja lisas, et üldjuhul kipuvad ehituslepingute konstruktsioonid olema keerukad, lohisevad ja vormilt väga erinevad. “Aeg-ajalt tekib tunne, et projektijuhi põhiväärtus ei ole mitte niivõrd tema insenertehniline pädevus, kuivõrd tema ehituslepingute juriidilise haldamise ja tõlgendamise oskus.”

“Selliste lepingute haldamine on lepingupooltele põhjendamatult koormav, kuna iga uue lepinguga tuleb kõikide lepingupunktides poolte vahel eraldi uuesti kokku leppida. Lisaks on see ka kulukas, sest võimalike erimeelsuste korral tavaliselt ilma advokaatide abita hakkama ei saa,” loetles ta põhjuseid.

Petersoni hinnangul on siiani ETÜ kasutamisele tulnud head vastukaja. Näiteks on Riigi Kinnisvara AS tema sõnul välja töötanud uued töövõtulepingute põhjad, mis arvestavad just ETÜ tingimustega. Nimelt lubasid Riigi Kinnisvara esindajad, et alates sellest aastast sõlmitavate lepingutega võetakse tingimused kasutusele.