Autor: Marta Jaakson • 11. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Eestis on ainuke asi, mis peatöövõtjat huvitab, hästi madal hind ja see, kas järgmist tööd tullakse tegema sama või mõne muu ettevõtja alt,” lausus ehitusettevõtte Elstar juhatuse liige Mark Kaljulaid. Ta rääkis, et tegutseb alltöövõtjana nii Eestis kui ka Soomes. Põhjanaabrite juures võetakse allhankijat aga kui partnerit ja seal huvitab peatöövõtjat pigem pikem koostöö kui allhankija ärasuretamine.

Vähesel määral alltöövõtuga tegeleva Teede REV-2 juhatuse liiget Taimo Murerit häirib enim see, et alltöövõtja kaasatakse protsessi, kui ehitus on juba mingisuguses etapis. Selle tulemusena võivad tööde järjekorras tekkida tõrked ning see toob kaasa vaidlused peatöövõtjaga.

Ühe jaoks partner, teise jaoks riskide maandaja. Lemminkäinen Eesti juht Sven Pertens väitis, et on kahte sorti peatöövõtjaid. Ta kirjeldas, et ühed peatöövõtjad vaatavad kaugemale ja tahavad, et alltöövõtja oleks pigem usaldusväärne partner ja tuttav firma, keda saaks ka järgmisel aastal kasutada. Teised on aga need, kelle jaoks alltöövõtja on see koht, kuhu peatöövõtja maandab kõik oma kulud ja riskid. Teda ei huvita, mis alltöövõtjast järgmisel aasta saab, ning ta on kindel, et järgmisel korral leiab uue alltöövõtja, kelle abil saab oma riskid maandada.

Loe pikemalt 11. detsembri Äripäeva paberlehe ehitusrubriigist