Autor: Marta Jaakson • 6. detsember 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lemminkäinen seljatas riigi

Täna loobus prokuratuur Harju maakohtus süüdistusest, mille raames esitas  3,5 miljoni euro suuruse nõude Lemminkäineni vastu ning kannab menetluse õiguskulud.

„Tegemist on väga haruldase juhtumiga selles mõttes, et minu praktikas ei ole ette tulnud, et prokurör poolte vaidluste ajal loobub süüdistusest. See kaardipakk vajus neil lihtsalt kokku,“ rääkis Lemmikäineni esindaja, advokaadibüroo Lextal partner ja vandeadvokaat Üllar Talviste pärast istungit.

Talviste hindas, et prokuratuur loobus mõistlikel põhjustel. Ta selgitas, et kogu süüdistus seisnes suuremahulises kelmuses, mille sisuks oli, et teelõigul kasutati vale materjali ja sellega justkui peteti riiki. Kohtu tehtud kordusekspertiis kinnitas, et kasutatud materjal vastas täies ulatuses hanke tingimustele.

Lemminkäinen Eesti ASi juhatuse esimees Sven Pertens uskus, et vähemalt riigikohtu tasandil tuleb õigeksmõistev otsus. „Kogu asi oli pehmelt öeldes põhjendamatu ja raiskas hirmsasti meie kõigi aega ja raha,“ hindas Pertens. Ta lisas, et kuigi kohus mõistab riigilt õiguskulud tagasi, oli protsess täis aja- ja närvikulu, mida paraku ei kompenseeri keegi.

Lemminkäineni vastu oli esitatud nii kriminaal- kui tsiviilhagi. Pertens märkis, et suurusjärk, mida riik ettevõttelt tahtis, oli kolm ja pool miljonit eurot.

Pertens avaldas hämmastust, sest nõue tundus absurdne - ettevõte ehitas teelõigu tervikuna valmis viisteist kuni kakskümmend miljonit eurot odavamalt, kui riik oli alguses eeldanud ning 6-7 miljonit eurot odavamalt, kui keegi teine oleks selle ehitanud.

Pertens kinnitas, et probleem algas sellest, et tellijal puudus piisav tehniline teadmine. „Võeti aluseks ühe projekteerija väljapakutu ja sellesse süvenemata hoiti sellest viimase komani kinni, mõtlemata, kas see on põhjendatud või ei ole. Tekitati probleem definitsioonis, lingvistikas,“ nentis Pertens.

Pertens ja Talviste nentisid, et keegi ei vaielnud selle üle, kas materjal, mida teelõigul kasutati, parameetritelt ja funktsionaalsusest tingimustele vastas.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785