Autor: Marta Jaakson • 5. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänasel Ehituskonverentsil küsimustele vastanud Sarmet selgitas, et Eestis on tugevam kontrollisüsteem kui lätlastel. "Suurte rahvarohkete hoonete puhul on meil ekspertiisikohustus, omaniku järelevalve, mida Läti seadus minu andmetel ei tunne. Ja ehituskultuur on õnneks natuke kaugemale arenenud – otsest paralleeli me Lätiga tuua ei saa,“ kirjeldas Sarmet. Ta rõhutas, et Eestis on kasutusel funktsioonid, mis tagavad parema ehituskvaliteedi ning ohutumad ehitised.

Läti katastroofi kohta tema sõnul ennatlikke järeldusi teha ei tohiks, kuna siiani ei ole tulnud ametlikke uurimistulemusi. Sarmet rõhutas, et spekulatsioone tõsiselt võtta ei tohiks ning samuti ei ole õige tõmmata analooge Eestiga, kus kontroll on tugevam. „Kui saame teada, mis tegelikult juhtus, siis saame teha riski- ja kontrolliplaanid ja kõik muud asjad. Ärme torma ajas ette,“ soovitas Sarmet.

Ehituskonverentsil nenditi, et Eesti projekteerijate töö on kehvapoolne ning tihtilugu kiiresti ja nn ülejala tehtud, käimata kordagi objektil. „Seda, et projekteerimise aeg on liiga lühike ja tehakse palju alapakkumisi, võib kaasa tuua teatud asjade tegemata jätmise,“ nentis Sarmet ja lisas, et need tegurid ei ole aga kindlasti korrelatsioonis.

Ehitusfirma Skanska lahkumine Eestist tema hinnangul Eesti ehitusturgu oluliselt ei mõjuta, kuna turul on tegijad rohkem kui tööd. Ta usub, et teised firmad suudavad selle tühiku täita.

Kuidas aga mõjutab meie turgu eurorahade vähenemine? Viimasel ajal on palju ehitatud just Euroopa toel ja 2014. aastal on Euroopa raha suhteliselt vähe turul, seega põhjustab euroraha vähenemine kindlasti ka tööde vähenemist. Ent pärast 2014. aastat hakkab eurotugi jälle taastuma, kuigi mitte sama kiires tempos nagu seni oli.

Ehitusfirmadest mõjutab euroraha eelkõige väikeettevõtjaid ja altöövõtjaid. Sarmet nentis, et suurfirmad saavad pikemalt planeerida ja võimalikke auke täita, ent need, kes oma arendustega tegelevad, kes võibolla planeerivad mõni kuu või mõni nädal ette, neid mõjutab euroraha vähenemine üsna negatiivselt. „Eelkõige mõjub euroraha vähenemine negatiivselt väikestele, kelle planeerimisvõimekus on väiksem, suurematele firmadele võibolla mitte nii hullusti,“ hindas Sarmet.