19. november 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

FIDIC versus ETÜ, kumb jääb peale?

Eestis kasutavad riigihanke tellijad standardlepingutest kohalikku ETÜd ehk Ehituse Töövõtulepingute Üldtingimusei või FIDIC lepingutingimusi. Kumba lepinguformaati eelistada ja kas standardlepinguid peaks riigihangetest senisest aktiivsemalt kasutama ? 

Ehituses on standardlepingute kasutamine levinud praktika paljudes riikides. Nii kasutatakse ehituslepingute sõlmimisel näiteks Soomes YSE, Rootsis AB 04, Saksamaal VOB/B tingimusi.

FIDIC kui rahvusvaheliselt tuntuim ehitusleping

FIDIC lepingud on tuntud üle maailma. Praeguseks on FIDIC liikmeorganisatsioonid juba 94 riigis, teiste seas Eestis, Lätis, Leedus, Skandinaavias, Saksamaal, USA-s, Hiinas, Indias ja Brasiilias.

Euroopas on FIDIC lepingute kasutus aktiivsem ja jätkuvas tõusutrendis eelkõige Ida-Euroopas. Skandinaavias seevastu ei ole FIDIC eriti populaarne.

Erasektori tellijad enamjuhul hoiduvad FIDIC kasutamisest. Selliselt on FIDIC eelkõige riigihangete pärusmaa, kus hankijad kasutavad seda hankelepinguna.

Rumeenia riigihangetest on FIDIC kasutamine teedehangetes koguni siseriikliku õigusaktiga kohustuslikuks muudetud. FIDIC lepingut kasutatakse laialdaselt ka Poola ja Leedu riigihangetes, eriti teede- ja infrahangetes. Eestis kasutatakse FIDIC lepinguid enamasti just infrastruktuuri ja veevärgi riigihangetes.

FIDIC lepingu plussid

FIDIC-u suurim pluss on lepinguformaadi mõistlik tasakaal tellija-töövõtja õiguste, kohustuste ja riskide vahel. Riigihangetes on teatavasti teravaks probleemiks ebavõrdsed lepingutingimused ning kõikvõimalike riskide ja ettenägematuste töövõtja kanda sätestamine. FIDIC-u läbimõeldud ja põhjalike lepingutingimustega on seevastu saavutatud hea balanss, mida toetab lepingu haldajana tegutseva Inseneri funktsioon.  Rahvusvaheliste hangete puhul on FIDIC-u vaieldamatuks eeliseks selle laialdane tuntus.

FIDIC kitsaskohad ja probleemid praktikas

FIDIC lai kandepind ei tähenda kaugeltki seda, et leping ja selle kasutamine oleks probleemitu.

Rääkides peamistest FIDIC lepingutest - kollane ja punane - on tegu esmajoones suurprojektide tarbeks väljatöötatud lepinguformaadiga. Sellele viitab kasvõi lepingu aukartustäratav maht, ligemale 70 lehekülge. Orienteeritus suurprojektidele tähendab ka seda, et regulatsioonid ja lepingu haldamine on protseduurirohke ning kohati liialt kohmakas.

Kitsaskohana tuleb esile tuua ka FIDIC-u spetsiifilist mõisteaparatuuri ja viitetehnikat, mis muudavad tingimuste jälgimise ning tõlgendamise nõudlikuks. Eeltoodu kehtib veelgi enam lepingu tõlkeversioonide puhul. Kuna tegu on rahvusvahelise dokumendiga, mis arvestab erinevate õigussüsteemide lahendusi - sealhulgas meile tundmatut anglo-ameerika õigust- võivad FIDIC tingimused üsna komplitseerituks osutuda. 

FIDIC lepingute edukas kasutamine eeldab lepingupooltelt ja projektimeeskonnalt häid teadmisi ning eelnevaid kogemusi lepinguformaadiga töötamisel. Seda nii Eritingimuste koostamisel, millel on lepingu toimimisel oluline tähendus kui hilisemas täitmisfaasis. Lepinguprotsessis on eriline roll Inseneril, kellele on FIDIC-us tellija esindaja, tehnilise eksperdi, lepingu haldaja kui ka sõltumatu otsustaja kohati vastuoluline roll.

Rakenduspraktikas on tuntud kitsaskohaks hankijate poolt eritingimustega lepingutasakaalu rikkumine ning töövõtjatele ebamõistlike klauslite ja riskide sätestamine. See on teravaks probleemiks Eestis kui ka teistes Ida-Euroopa riikides. Näiteks Poolas esitasid hiljuti kuue riigi suursaadikud peaministrile protestinoodi riigis levinud hankepraktikale sätestada FIDIC eritingimustes töövõtjaid koormavad tingimused.

Kasutame enam kohalikku ETÜ-t ?

Ehituse Töövõtulepingute Üldtingimused (ETÜ) on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel koostatud soovituslikud töövõtulepingu standardtingimused. ETÜ määrab tellija ja töövõtja õigused, kohustused ning vastutuse ehitustööde ja muude nendega kaasnevate tööde tegemisel. ETÜ kohaselt on need käsitatavad ehituse valdkonna ja ehituslepingute sõlmimise hea tavana. Käesolevast aastast on kasutusel kaasajastatud uusversioon, ETÜ 2013.

Riigihangetes ETÜ kasutamise poolt räägib enam kui üks argument. Erinevalt FIDIC´ust ei eelda selle formaadi edukas kasutamine pooltelt süvateadmisi ja eelnevaid kogemusi. Samuti järgib see enam kohalikke tavasid ja praktikat, kasutab tuttavat terminoloogiat ning põhineb Eesti õigusel. Kohtuvaidluse korral on lõpptulemus mõnevõrra kergemini prognoositav, seda enam olukorras, kus riiklikes kohtutes FIDIC praktika sisuliselt puudub.

FIDIC kasutusalaks võiks jääda ka edaspidi eelkõige suurobjektid ning teede- ja infrahanked, kus selle formaadi tugevused paremini esile pääsevad ning leping on aastate jooksul turuosalistele harjumuspäraseks saanud. FIDIC-u senisest laialdasemaks kasutamiseks ehitushangetes ei ole veenvaid argumente. Väiksema ja keskmise suurusega riigihangete puhul on soovitav kasutada kohalikke ETÜ tingimusi.

Vajadus suurema ühtsuse järgi hankelepingutes

Üldtunnustatud standardlepingute kasutamist riigihangetes võiks igal juhul senisest enam juurutada ning standardtingimuste kasutamine hankelepingutes võiks tavaks kujuneda. Ei ole mõistlik praktika, kus iga hankija kasutab riigihankes oma väljatöötatud lepinguformaati. See suurendab kulusid, tekitab ebaselgust ja on pakkujatele koormav. ETÜ pakub hankijatele hea võimaluse senisest ühtsema lepingupraktika kujundamiseks.

FIDIC – mis on mis ?

• FIDIC on Insener-konsultantide Rahvusvaheline Föderatsioon, asutatud  1913.a Genfis.

• FIDIC on välja töötanud ehitus- ja projekteerimisvaldkonna lepingute standardtingimused. Enim kasutatav „Punane raamat“ avaldati juba 1957.aastal. Nii seda kui teisi lepinguid on aastate jooksul pidevalt kaasajastatud.

• Lepingute levikul on märkimisväärne roll olnud EBRD´l, Maailmapangal ja teistel rahvusvaheliselt finantseerimisasutustel, kes eelistavad projektide rahastamisel lepinguformaadina FIDIC kasutamist.

• Enimkasutatavad FIDIC standardlepingud on:

Punane raamat:  klassikaline ehitustöövõtuleping, kus ehitatakse tellija antud projekti alusel

„Conditions of Contract for Building and Engineering Works, Designed by the Employer“

Kollane raamat: projekteerimis- ja ehitusleping, kus töövõtja teostab nii projekteerimise kui ehitamise Conditions of Contract for Electrical and Mechanical Plant and for Building and Engineering Works, Designed by the Contractor“

   Roheline raamat:  ehituslepingu lühiformaat väiksematele objektidele      „The Short Form of Contract: Agreement, General Conditions, Rules for Adjucation and Notes for Guidance“ 

 Valge raamat: tellija konsultatsiooniteenuse näidistingimused 

               „Consultant Model Service Agreement“

• Eestis kasutatakse FIDIC punast ja kollast raamatut infrastruktuuri- ja veevärgi riigihangetes. Samuti kasutatud suurobjektidel nagu Viru Vangla, Koidula piirijaam ja ERM. Hangetes on laiemalt kasutatud ka „Valget raamatut“ (omanikujärelevalve ja Inseneri teenuste hangetes).

• Erasektori tellijad kasutavad FIDIC-ut harva.

Autor: Marko Mehilane

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785