18. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lepingu sõlminud töövõtjateks olid  ühispakkujad Nordecon AS ja Ramboll Eesti AS

„Praeguseks on Eesti kõige tihedama liiklusega magistraalil võimalik juba 40 kilomeetri ulatuses kasutada neljarajalist kaasaegset maanteed ning see valminud teelõik Tartu suunal ei jää kindlasti viimaseks,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

„Lisaks liiklusolude paranemisele mõjutab iga kilomeeter uut teed ka siinsete elanike ja ettevõtete elu-olu positiivses suunas, olgu siis tegemist lihtsalt ajavõiduga või mõne investeeringu tegemiseks vajaliku eeldusega,“ lisas ta.

Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson rääkis, et valminud objekt vastab I klassi maantee standardile. „Tasuvusanalüüsi järgi võib liiklus sellel maanteelõigul kümne aastaga kasvada kuni kaks korda. Ehitaja ellu viidud terviklahendus peaks tagama maksimaalselt turvalise ja toimiva liikluskeskkonna. Liiklejate mõistlikkusele lootma jäädes usun, et liigume ka liiklusohutuse numbrite poolest tasapisi Euroopale lähemale,“ lausus Adamson.

„Kuigi kahtlejaid on olnud palju, suutis Nordecon tööd lõpetada tähtaegselt. Sedavõrd suuremahuliste tööde üheaegset teostamist nagu tänavu suvel sellel objektil näeb Eesti tee-ehituses harva, “ lausus Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg.

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Aruvalla-Kose teelõik asub Harju maakonnas, ulatudes maantee 26,6 kilomeetrist kuni 40,0 kilomeetrini.

1,8 km teelõigu algusest asub Rae vallas ja ülejäänud osa Kose vallas. Rekonstrueeritud teelõik ja sellel asunud sillad ehitati algselt valmis aastatel 1958-1962. Lõppenud ehitustööde käigus ehitati põhimaantee 13 km ulatuses ümber neljarajaliseks I klassi maanteeks. Kõik ristumised põhimaanteega on viidud eri tasanditele – ristmike ja rampide kogumaht on 7,8 km.

Lisaks haljastusele rajati 20,1 km koguja- ja juurdepääsuteid, 7,1 km kergliiklusteid ja 6,9 km müratõkkeid. Paigaldati põrkepiirded, maanteevalgustus ja liikluskorraldusvahendid.

Projekti raames ehitati kaks eritasandilist liiklussõlme ja kaks ristet, kokku kolme viadukti ja kahe tunneliga. Samuti on valmis ehitatud põhimaantee sillad üle Pirita jõe ja Kuivajõe, Eesti esimene rohesild, kogujatee sild ja kergliiklustee sild üle Pirita jõe ning kergliiklustunnel.

Ehitust rahastas 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.