EVEL: vee-ettevõtlus peab vabanema eurotoetuste sõltuvusest

Vaid toetused hoiavad pinnal

„Väiksed vee-ettevõtted on finantsiliselt jätkusuutmatud, ning n-ö hingitsevad ainult nende omanike, kes reeglina on kohalik omavalitsus, sissemaksete toel. Me ei peaks olukorra tõsidusest arusaamiseks ootama vee-ettevõtete pankrotistumist, tuleb luua regulatsioon, mis motiveerib vee-ettevõtted ühinema ja suuremale koostööle,“ selgitas Tarkmees. „Ei piisa üksnes veehinna reguleerimisele keskendunud regulatsioonist.“

Seepärast on EVEL-i hinnangul vaja luua eraldi veemajandust reguleeriv keha ehk regulaator, kelle tegevuse eesmärk oleks aidata veemajandusel areneda.

„Kuna konkurentsiameti ülesanne on veetarbija kaitsmine monopoolse vee-ettevõtte võimaliku ärakasutamise eest, siis huvide konflikti vältimiseks peaks selline keha olema lahus konkurentsiametist,“ ütles Tarkmees. „Memorandumiga taotleb EVEL töörühma ellukutsumist, mille eesmärgiks oleks kehtiva regulatsiooni analüüs ja muudatusettepanekute esitamine valitsusele. Töörühmas peaks olema kõik huvirühmad ning selle juhtimine peaks olema erapooletu – arvame, et selle rolli võiks enda kanda võtta rahandusministeerium.“

Memorandumi said majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, keskkonnaministeerium, rahandusministeerium, sotsiaalministeerium, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, terviseamet, konkurentsiamet, õiguskantsler, tarbijakaitseamet, riigikontroll ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eesti Vee-Ettevõtete Liit on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 40 vee-ettevõtet ja 22 vee-alaga seotud ettevõtet.