22. oktoober 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

EVEL: vee-ettevõtlus peab vabanema eurotoetuste sõltuvusest

Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) avaldas täna valitsusasutustele saadetud memorandumis soovi luua vee-ettevõtluse regulatsioon, mis tagaks kestliku ja kvaliteetse veeteenuse igas Eesti regioonis ning saavutaks sõltumatuse ELi totetustest 2021. aastaks.

„Hea vee-ettevõtluse regulatsioon peab omama terviklikku, tasakaalustatud ja selget visiooni ning suutma seda ühiskonnale arusaadavalt esitada ning ka ellu viia,“ ütles EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees. „Meie hinnangul puudub kehtival regulatsioonil selline visioon ning toimemehhanism.“.

Kompetentsipuudus

Vahur Tarkmehe sõnul on Eestis tänaseks välja kujunenud olukord, kus veemajanduses osaleb suur hulk, ligikaudu 200 väikest vee-ettevõtet, kes on teinud suuri investeeringuid, aga paraku ei oma piisavat kompetentsi veemajanduse igapäevaseks korraldamiseks ega tulubaasi selle ülalpidamiseks.

Vaid toetused hoiavad pinnal

„Väiksed vee-ettevõtted on finantsiliselt jätkusuutmatud, ning n-ö hingitsevad ainult nende omanike, kes reeglina on kohalik omavalitsus, sissemaksete toel. Me ei peaks olukorra tõsidusest arusaamiseks ootama vee-ettevõtete pankrotistumist, tuleb luua regulatsioon, mis motiveerib vee-ettevõtted ühinema ja suuremale koostööle,“ selgitas Tarkmees. „Ei piisa üksnes veehinna reguleerimisele keskendunud regulatsioonist.“

Seepärast on EVEL-i hinnangul vaja luua eraldi veemajandust reguleeriv keha ehk regulaator, kelle tegevuse eesmärk oleks aidata veemajandusel areneda.

„Kuna konkurentsiameti ülesanne on veetarbija kaitsmine monopoolse vee-ettevõtte võimaliku ärakasutamise eest, siis huvide konflikti vältimiseks peaks selline keha olema lahus konkurentsiametist,“ ütles Tarkmees. „Memorandumiga taotleb EVEL töörühma ellukutsumist, mille eesmärgiks oleks kehtiva regulatsiooni analüüs ja muudatusettepanekute esitamine valitsusele. Töörühmas peaks olema kõik huvirühmad ning selle juhtimine peaks olema erapooletu – arvame, et selle rolli võiks enda kanda võtta rahandusministeerium.“

Memorandumi said majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, keskkonnaministeerium, rahandusministeerium, sotsiaalministeerium, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, terviseamet, konkurentsiamet, õiguskantsler, tarbijakaitseamet, riigikontroll ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eesti Vee-Ettevõtete Liit on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 40 vee-ettevõtet ja 22 vee-alaga seotud ettevõtet.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785