Autor: Elen Luht • 9. september 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Puidust seina- ja laepaneelide tootmises puudub konkurents

Puidust seina- ja laepaneelid paistavad küll tuttavad, aga kui neid otsima hakata, on tegijaid vähe, kirjutab värske Oma Maja. 

„2008. aastal nägin, kuidas neid ühes kohas välismaal paigaldati ja mulle hakkas see mõte meeldima,“ ütleb Merti Tootmise OÜ juhatuse liige Sergo Salu.

Majanduses oli siis raske aeg ja idee pidi veidi ootama. 2011. aasta lõpus sai ettevõte alguse. Puitpaneele hakati müügiks valmistama 2012. aastal.

Selle aasta kevadel oli Merti Tootmine oma toodetega – Indoor Wood Solutions puidust lae- ja seinapaneelid ning ALU Solutions hooldusluugid – väljas „Eesti ehitab“ ehitusmessil ning pärast seda on huvilisi palju juurde tekkinud. Suvi läbi on Sergo Salu ja Erko Jullinen (teine juhatuse liige – toim) kõvasti tööd teinud, valmistades erinevaid paneele nii ühiskondlike hoonete kui ka eramute tarbeks. Eriti populaarsed on paneelid suvilates, kus soe puidune stiil on ka rohkem levinud.

Puidust seina- ja laepaneelide mõte on iseenesest lihtne. Raamile kinnitatakse klambritega puidust liistud ning paneel on paigaldamiseks valmis. „Tegelikult võib igaüks neid saekaatris või kuurinurgas järele teha, kuid lippide kohapeal seina või lakke kruvimine on väga suur töö ja liistud võivad hakata igat pidi viltu jooksma,“ kirjeldab Jullinen.

Salu ja Jullinen toovad näiteks, et värskelt valminud Rakvere haigla juurdeehituse lagede tegemiseks kulus neil umbkaudu 30 kilomeetrit liiste ja 60 000 klambrit. „Sama pikk maa on meie tootmishoonest Tamsalust Rakverre!“ naeravad nad. „Meeletu töö oleks sellist mahtu kohapeal teha.“

Mehed nendivad, et mõned ripplaefirmad siiski on, kes sarnaseid tooteid oma kodulehtedel müüvad. Tellimuse korral peavad nad ikkagi iga kord laskma need saekaatris eraldi valmistada, oma sissetöötatud tehnoloogiat neil ei olevat.

Üks tehnoloogia, palju võimalusi.

Paneelide põhitüüpe on kolm – Cube, Linear ja Baffle. Põhitüübid jagunevad omakorda liistu kõrguse, laiuse ja tiheduse järgi. Nagu nimetusest eeldada võib, erinevad Cube ja Linear üksteisest kuju poolest: üks on ruudukujuliste ja teine pikiliistudega.

Baffle on praegu väljatöötamisel. „Nende n-ö laesaarte mõte on anda ruumile lihtsalt ilmet ja vajadusel katta suuremaid kommunikatsioone,“ tutvustab projektiinsener Marek Suits. Baffle’i mooduleid ei paigaldata karkassile nagu ülejäänud lagesid. Moodulid ripuvad spetsiaalsete trosside otsas ja see, kuidas nendega ruum ära katta või mis kujundit lakke moodustada, on puhtalt tellija/kujundaja otsus.

„Populaarseimad toonid on praegu valge ja must ja nende kooslus,“ räägib Jullinen. Must lagi võib väga stiilne olla näiteks mõne kaupluse laes. Seevastu valge liistudest lagi sobib ideaalselt koju. Äsja paigaldasid nad ühte suvilasse mustal põhjal valgete liistudega paneelid, mis andis huvitava sügava efekti.

Mänd ja limba. Levinumad puud, millest ripplagesid tehakse, on mänd, kuusk, haab, saar ja tamm. „Odavam mänd läheb ajapikku punaseks ja see paljudele ei meeldi. Meile selgitas üks puidutarnija, et punane osa on männil kõige kvaliteetsem. Kliendile seda aga selgeks ei tee,“ muigavad mehed.

Alternatiiviks on kuusk, mille miinuseks on jällegi hulgaliselt oksakohti ja vaigupesasid. Haab, saar ja tamm on juba kallimad materjalid.

„Näiteks küsiti meilt Hollandisse pakkumist limba puuga, mis on veidi saare ja tamme moodi. Eesti maaletooja sõnul on ta seda küll näinud, aga kuskilt saada ei ole. Limba asemel tegime pakkumise paari Eesti puu näidisega, mis võib hollandlaste jaoks olla sama eksootiline kui see Aafrika limba,“ räägib Salu.

Head asendust raske leida. Rakvere haigla juurdeehituse sisearhitektide Marita Mätase ja Kristi Lents-Esnari sõnul mõjuvad puidust laepaneelid ühtse ja sooja pinnana. „IWSi puitribilaed on ühed vähesed ilusti tooteks vormitud tooted omalaadsete hulgas. Pealegi on see kodumaine toode,“ lisab Lents.

„Buumi ajal ehitati kiiresti. Kvaliteet ja looduslikkus olid teisejärgulised märksõnad. Praegu on aga näha, et üha sagedamini kasutatakse puitu ja otsitakse rohkem variante,“ kinnitab Salu.

Kristi Lents-Esnar nendib, et puitripplaest loobudes saaks pinda katta ka kitsa profiiliga alumiiniumribilaega, traditsioonilise moodulripplaega või mõnes ebatavalises moodulmõõdus ripplaega. Võimalikud on veel vineerist ja puitkiudplaadist laed ning akustilised plaadid, mille hind on aga üsna soolane.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785