Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tühi koht saab täite: A-energiaklass jõuab ka elamurajooni arendusse
Sel nädalal toimub Tallinna lähistel Tiskres ehitatavale A-energiaklassi elamurajooni Lucca Kodu nurgakivi panek. Sel sügisel valmivad majad panevad aluse uuele tasemel eramajade kvaliteedis ja energiakasutuses.
Kristjan-Thor Vähi ja Marek Pärteli poolt arendatav elamurajoon täidab tühja koha turul, kus on selge puudus uutest ja kvaliteetsetest eramajadest. A-energiaklassi elamud on varustatud kaasaegsete tehniliste lahendustega nagu õhk-vesi küttesüsteemid, päikesepaneelide ja passiivmaja ventilatsioonisüsteemidega.
Esimese etapina ehitatavast 8 elamust on juba enne nurgakivi paigaldamist leidnud omaniku 5 maja. Tulevaste kodude puhul on mindud nii projekteerimisel, ehitamisel ja viimistlusel mitu sammu edasi tavapärastest standarditest.
Rajatavad kahekorruselised majad on 170-200 ruutmeetri suurused ja nende juurde kuuluvad 600-1200 ruutmeetrised krundid.
Ehitajaks Soome firma.
Arendajate sõnul puudub praegu Eesti ehitusettevõtete puhul piisav kogemus A-energiaklassi elamute ehitamise kogemus, mistõttu pöörduti Soome, kus on kogemus suurem. Ehitajaks valiti Soomes A-energiaklassi eramutele spetsialiseeruv ehitusettevõte Rekrum. Eestis teostab töid Rekrum Eesti OÜ.
Lucca elamurajooni arendajaks on Lucca Kodu OÜ. Lucca Kodu on projekteerinud Martin Aunini ja Pia Tasa. Elamute sisekujunduse autoriks on sisearhitekt Aet Piel. Müügiga tegeleb LVM Kinnisvara.
Tavapärasele majade müügile lisaks pakub LVM Kinnisvara ka uudset koduvahetust võimalust Lucca Kodu elamutele, kus korteriomanikud saavad oma vana kodu uue A-klassi maja vastu vahetada.
Seotud lood
Sel nädalal sai nurgakivi Tallinna lähistel Tiskresse rajatav Eesti esimene A-energiaklassi elamurajoon.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
5
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Viimased uudised
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele