“Tartu Ülikooli Narva Kolledž on tõsine arhitektuurielamus, Praksi meeskonna sisekujundus oma elavuses ja ebatäiuslikkuses ootamatult inimlik ja värske, “ rääkis sisearhitekt ja ESLi aastapreemiate žürii liige Mari Kurismaa. Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli autoriteks olid Kadi Karmann ja Ville Lausmäe. Hoone arhitektid on Salto AB arhitektid Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke ja Pelle-Sten Viiburg. “Sisearhitektuur on efektne, askeetlik ja kompaktne. Seal on näha, et raha ei ole raisatud, tehtud kokkuhoiurežiimil, aga see on ausalt ehitatud, ei ole midagi peale kleebitud. Ehe, aus ja napp võrreldes teiste Tallinna Ülikooli hoonetega,” lausus disainer ja TLÜ dotsent Krista Aren
“Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiad on teadaolevalt üks pikema traditsiooniga disainipreemiaid Euroopas, mis kindlasti lisab väärikust Eesti arhitektuuri- ja disainimaastikule. On hea meel tõdeda, et meie ruumiline kultuur areneb ja rikastub,” räägib Eesti Sisearhitektide Liidu esimees Urmo Vaikla.
Teised auhinnad:
Parima näituse kujundus - “Riigikogu hoone 90”, autorid Janno Roos ja Andres Labi Ruumilaborist ning Ionel Lehari ja Martin Tõnts Identity’st.
Parim ese - Välinäituse stendid, autoriteks on Galina Burnakova, Loreida Hein ning Gert Sarv.
Tudengipreemia - EKA sisearhitektuuri ja mööblidisaini üliõpilane Ivo Rannaste
Eesti Sisearhitektide Liidu 2012 aastapreemia žüriisse kuulusid tänavu sisearhitekt ja žürii esimees Kaido Kivi, sisearhitekt ja kunstnik Mari Kurismaa, arhitektuurikriitik Triin Ojari, sisearhitekt Tarmo Piirmets, arhitekt Raivo Puusepp, sisearhitekt Tea Tammelaan ning disainer Igor Volkov.
Aastapreemia auhinnafondiks on tänavu 6000 EUR mis jagatakse võrdselt nelja aastapreemia laureaadi vahel. Tudengipreemia suuruseks on 400 EUR. Aastapreemia auhinnafondi toetab Eesti Kultuurkapital.
Seotud lood
2012. aasta parimateks sisearhtektuuri töödeks valiti Tartu Ülikooli Narva Kolledž ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli hooned.
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.