Otsiti allhange väljast, keevitus ja painutamine ja ka renditööjõudu. "Tegime selgeks, mille eest tootmises palka saab. Tunnipalk oli suhteliselt madal aga ülejäänud osa tuli toodangu pealt. Seega tükitöö ja ajatöö kombinatsioon. Keegi ei olnud seda ennem öelnud, aga kui inimesed teada said, siis läksid silmad särama," rääkis Allem.
Rakendati julgemalt kõrgema tasuga üleaja tööd. Kui inimesed rabelevad, siis tuleb ka praaki kohutavalt palju. See võeti luubi alla.
Tulemuseks oli see, et ettevõtte tootlikus tõusis. "Kui enne toodeti 280 ust nädalas, siis mõne kuuga see arv kasvas 400 ukse peale nädalas," märkis Allem.
Ta lisas, et tootmise marginal paranes üle kahe korra ning müügiga seotud kulud vähenesid üle kahe korra.
Kvaliteediga seotud kulud langesid kaks korda ning tarnetäpsus kasvas keskmiselt 85%. "Kui oli nullilähedane, siis küsisin, kes on see loll, kes Saajoselt tellib, kui me ei suuda tarnida. Tarnetäpsus peab olema vähemalt 85%," lausus Allem.
Kui aasta alguses oldi kahjumis, siis pärast augustit teenis ettevõte juba kasumit.
"Kui enne vaatasid vastu tühjad pilgud, siis nüüd enamikel silmad säravad," võttis Allem juttu kokku.
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.