8. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

DTZ uuringu andmetel on investeeringud Euroopa kinnisvaraturul tippajaga võrreldes vähenenud enam kui kaks korda. 2013. aasta väljavaated on ebamäärased, sest puudub selge arusaam, milliseks kujuneb majandus tervikuna.

Kolm stsenaariumi.

Euroopa kontoripindade turg võib käituda makromajandusest sõltuvalt erinevalt. Kui negatiivne stsenaarium põhineb eeldusel, et EL ei pääse 2013.–2014. aastal majanduslangusest, siis põhistsenaarium näeb ette mõõdukat kasvu. Positiivse stsenaariumi korral eeldatakse kasvu juba sel aastal.

Kõigile kolmele stsenaariumile on ühine see, et Lõuna-Euroopa turgudel rendihinnad langevad. Loomulikult on languse suurus seotud makromajandusega, kuid paraku ei pääse need turud langusest ka siis, kui kõik suhteliselt hästi läheb.

Rendihinna langust ei saa vaadelda läbi ja lõhki negatiivse ilminguna, sest rentniku seisukohast vaadatuna tähendab see väiksemaid kulusid. Omanike ja investorite poolt vaadatuna on sel üldjuhul muidugi negatiivne tähendus.

Tallinna, Vilniuse ja Riia turu eripära on see, et suure tõenäosusega – olenemata käivituvast stsenaariumist – ei tohiks neid turge 2013.–2014. aastal tabada rendihindade langus, sest renditasemed on nendel suhteliselt väikestel turgudel (lisaks näiteks ka Budapest ja Bukarest) nagunii madalad. Sama ei puuduta Euroopa suurimad (ja ühtlasi kalleimaid) turge, kus negatiivse stsenaariumi käivitumisel on rendihindade langus paratamatu.

Kontorite näol ongi tegemist suurima turuosaga. Märkimisväärselt suur on ka kaubandusobjektide turg, ülejäänud on juba palju tagasihoidlikumad.

Kuidas käituvad investorid?

Investorid teevad sellest kõigest muidugi oma järeldused. “Kuumim” paik investeeringuteks on jätkuvalt Ühendkuningriigid ja eriti London, ka Saksamaa on suhteliselt kuum. Selgelt eristuvad veel ka meile lähedased Põhjamaad ja Ida-Euroopa. Loomulikult on just Balti riikide puhul tegemist oluliselt teistsuguse mastaabiga. Lõuna-Euroopa ja suuresti ka Prantsusmaa on investorite huviorbiidist väljas. 

Euroopa investeerimisturg tervikuna peaks 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga pisut kasvama ning sarnaselt peaks turg kasvama ka 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga. Samas on 2013. aastal tegemist siiski enam-vähem 2011. aasta tasemega – suurusjärgus 110 miljardit eurot. Eesti osakaal selles on 0,1%. Ilmselt sellisesse suurusjärku meie osakaal jääbki. Positiivne on vast see, et Eesti investeerimisturu maht on viimastel aastal Läti ja Leedu oma pigem ületanud, vaatamata riikide erinevale suurusele.      

Kes investeerivad? Euroopas domineerivad sisemaised investorid, kelle osakaal turul on pisut üle 50%. Muudest Euoopa riikidest tulevad investeeringud on oluliselt tagasihoidlikumad, moodustades tervikust alla 25%.

Väljastpoolt Euroopat tulevate investeeringute osakaal on samas suurusjärgus, kusjuures selgelt domineerivad investeeringud Põhja-Ameerikast. USA kõrval moodustab ka Kanada sellest märkimisväärse osa.

Huvipakkuv on aga vast see, et investeeringute suuruselt mahtus 2012. aastal kahe eespool nimetatud riigi vahele Katar.     

Balti riikide kinnisvaraturg sarnaneb investorite geograafilise päritolu poolest üha enam muule Euroopale. Kui turu tippaegadel domineerisid selgelt välismaised investorid, siis nüüdseks on lisandunud kohalikke investoreid, kelle turuosa on tasapisi kasvamas.

Autor: Aivar Tomson