Autorid: Äripäev, Редакция специальных проектов Äripäev • 13. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Samas ega see kivi, millest räägitakse kui väärt ehitusmaterjalist, tegelikult nii väga kivi ei olegi,” sõnas Mats. “Näiteks ehitusplokid on ju õhku täis puhutud lubja- ja savisegu.”

Mats ütles, et kui kivi on materjal, mis ehitusvigu kohe välja ei näita, siis puiduga on asi teine.

“Kui puitmaja tehnoloogilised sõlmed pole korralikult projekteeritud või läbi mõeldud, jäävad vead kohe nähtavale,” seletas ta. “Kui ehituspuit pole täpselt mõõdus või on tegu kehvalt kuivatatud puuga, hakkab puit painduma, kaarduma ja kõverduma. Ja kui ikka mingi suvaline kolmemeheline brigaad paneb maja püsti, lähtudes vaid oma peas olevatest lahendustest, ei saagi head tulemust loota.”

Ehitusnõuandeid jagava portaali majaehitus.ee juhataja Eno Pappeli sõnul levis pappmaja termin omajagu selle tõttu, et majaehitajad kasutasid hinna madalal hoidmiseks võimalikult odavaid kipsplaate ja oskusteta töömehi.

“Sageli kasutati sellist kipsplaati ka niisketes ruumides ja kui seal jäeti korralik hüdroisolatsioon tegemata, oli tulemuseks see, et niiskus rikkus kipsplaadi kiiresti ära,” lisas Pappel.