13. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänavu juba viiendat korda välja antavale Noore Arhitekti Preemiale 2012 kandideerivad 8 arhitekti: Aet Ader, Kadri Klementi, Katrin Koov, Indrek Näkk, Toomas Paaver, Indrek Peil, Veronika Valk ning Salto AB.

Noore Arhitekti preemia eesmärk on virgutada noorte arhitektide innovaatilist ja loovat mõtlemist ning selle preemiaks on koostööpartnerite Heldur Meeritsa ja reisibüroo Go Travel toel väljaantav 4500 euro suurune reisitšekk vabalt valitud sihtkohta. Noore Arhitekti Preemia konkurssi korraldab Eesti Arhitektide Liit ja seda toetab Eesti Kultuurkapital.

Kandidaadid:

AET ADER ja KADRI KLEMENTI

Aet Ader on arhitekt ja Ehituskunsti üks värskest kahest peatoimetajast.

Ta on omandanud eriala Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas ning täiendanud end Kopenhaagenis.

Ader on üks neist, kes asutasid stuudio b210, Tallinnas asuva arhitektuuri ja kunsti alal tegutseva vabakontori. Koos on projekteeritud Anne noortekeskus Tartus ja Tehnikaülikooli katsebasseini ja laborite hoone Kuressaares. Koostöös Linnalaboriga valmis Tallinna planeeringute juhend ja eelmisel suvel reisis ta ringi koos linnainstallatsiooniga O.

Kadri Klementi arhitekt ja maastikuarhitekt on Aderi kolleeg. Ta on õppinud arhitektuuri Hollandis ja maastikuarhitektuuri Eestis, EKA arhitektuuri teaduskonnas. Klementi tegeleb aktiivselt algkooliõpilastele linnakeskkonna ja arhitekti mõtlemisviisi õpetamine, tudengitele kaasaegse maastikuarhitektuuri teooria õpetamine, avalike loengute pidamine, kirjutamine, toimetamine, pildistamine, linnaruumi installatsioonide tegemine, erialaste ürituste korraldamine, osavõtt ümarlaudadest, aruteludest, žüriide tööst on ilmselt ainult väike osa loetelust.

Klementi on sarnaselt Aderilen üks neist, kes asutasid stuudio b210.

KATRIN KOOV

Kõige enam väärib esile tõstmist tema tööd maastikuarhitektuuri valdkonna edendamisel. Pikka aega on maastikuarhitektuur olnud Eestis tagaplaanil ja tähendanud pigem aiakujundust või loodusmaastikuga tegelemist. Kooov on aidanud tuua fookusesse maastikuarhitektuuri selle poole, mis tegeleb laiemalt linnaruumi organiseerimise ja mõtestamisega. EKAs õpetades ja oma praktikas on ta edukalt ühendanud kaks elukutset - arhitekti ja maastikuarhitekti oma.

Olulisematest realiseerunud projektidest on ta olnud osaline Pärnu Kontserdimaja, Pärnu kesklinna koolide võimla, Narva Kolledži hoonete juures. Olulisem maastikuprojekt on Pärnu Aida tn kujundus.

INDREK NÄKK

Indrek Näkk on üks väga väheseid Eesti arhitekte, kelle looming on kajastamist leidnud olulises rahvusvahelises väljaandes „The Phaidon Atlas of Contemporary World Architecture.“ Atlases on esitatud Neiseri Tööstushoone, mis kandideeris 2003. aastal mainekale Mies van der Rohe auhinnale. Näkkil on valminud palju teisigi huvitavaid hooneid peamiselt Tallinnas ja Pärnus - korterelamud, müügiesindused, büroohooned. Esile tõstmist väärivad tundlikult ja hea materjalitunnetusega projekteeritud eramuid. Varasematest projektidest on peale kooli lõpetamist ja oma büroo rajamist teostunud mitmeid huvitavaid ja atraktiivseid ruumikujundusprojekte (Nimeta Pub 1995, Nimega Pub 1998, V.Kaasik ja Co büroo). Enamasti on ta loonud sisekujundused kõikidele oma projekteeritud eramutele. Rohke praktiseerimine selles vallas on andnud edaspidiseks kogemuse luua arhitektuuriteoseid, mis on terviklikult läbi lahendatud hoone fassaadidest ja mahust kuni detailideni välja.

Näkk on aktiivne ka rahvusvahelisel areenil. Valminud on Rustavi tehnopark Gruusias ja PRIVAT Bank esindus Riiga.

Näkk kuulub Eesti Arhitektide Liitu (liige aastast 2002), kus ta on olnud aukohtunik ja praegu tegev EAL büroo-omanike sektsiooni juhatuse esimehena. Ta on valitud ACE juhatusse alates 2012. aastast.

INDREK PEIL

Indrek Peil on käesoleval aastal valminud Tartu Ülikooli Narva kolledži üks kaasautoritest. Lisaks sellele on tema senises loomingus terve rida Eesti arhitektuuris silmapaistvaid ehitisi.

SALTO AB

Salto AB on viimastel aastatel kujunenud Eesti uue arhitektuuri üheks lipulaevaks nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Maarja Kask, Karli Luik ja Ralf Lõoke koos oma meeskonnaga on näidanud võimekust reageerida ühiskondlikele protsessidele kriitiliselt, analüütiliselt, aga ka pragmaatiliselt. Oma väljendusvahendid valivad nad vastavalt vajadusele - olgu selleks arhitektuur, ruumiinstallatsioonid, artiklid meedias või seisukohavõtud avalikel üritustel (loengud, seminarid jm).

Salto AB arhitektuuri iseloomustab värskus ja varieeruvus - iga projekt kujuneb konkreetses ruumilises ja sotsiaalmajanduslikus kontekstis. 

Avalik arvamus saab uuema arhitektuuri suhtes positiivsemaks muutuda ainult siis, kui ka arhitektid ise püüavad arhitektuurivaldkonna väliste gruppidega kontakti leida. Salto on Eestis üks väheseid arhitektuuribüroosid, kes seda kontakti laiema avalikkusega teadlikult otsib - see on ülivajalik ning tunnustust väärt, sest ühiskondliku arvamuse kujundamine on pikk ja aeglane protsess.

TOOMAS PAAVER

Toomas Paaveri senine töö arhitektina on sisaldanud rohkelt erinevaid rolle ühiskonnas, kus ta on igas rollis püüdnud endast anda maksimumi, et ümbritsev ruum saaks areneda paremaks ja inimlähedasemaks. Lisaks traditsioonilisele arhitektuursele projekteerimisele ja ruumilisele planeerimisele on ta töötanud õppejõuna, avaldanud ühiskonnaelu suunavaid artikleid, samuti ettepanekuid õigusloome ja üldiste arengudokumentide parandamiseks ning teinud tööd riigiasutuses (Siseministeeriumi planeeringute osakond) ja kohalikus omavalitsuses (Kuressaare linnavalitsus). Viimastel aastatel on pühendunud arhitektitöö ja kodanikuühiskonna vaheliste seoste tugevdamisele. Praeguseks on tema senine töö arhitektina piisavalt ulatuslik ja mitmekesine, et kandideerida Noore Arhitekti Preemiale.

VERONIKA VALK

Veronika Valk on väga mitmekülgne arhitekt. Õppinud arhitektuuri EKA-s ja täiendanud end Rhode Islandil, USA-s. Tema tegevusvaldkonda kuuluvad nii traditsioonilisemad arhitekti tööd nagu Suure-Jaani Gümnaasiumi juurdeehitus või Lasva veetorni ümberehitus näituseruumiks, samuti maastikuarhitektuursed objektid, näiteks Eduard Tubina monument Tartus või keskplatsi kujundus Rakveres (koos kaasautoritega), aga ka näitusetegevus, loengute, seminaride ja töötubade organiseerimine, artiklite kirjutamine jne. Valk on võitnud palju arhitektuuri ja linnaplaneerimise võistlusi ning õpib praegu Austraalias Melbourne’i RMIT arhitektuurikoolis doktorantuuris.

Valk esines koos kaasautoritega Eesti paviljoni ekspositsiooniga Veneetsia rahvusvahelisel arhitektuuribiennaalil ning samal ajal osales ka Sloveenia paviljonis Maribori tulevikustsenaariumite kavandamisel.

Autor: Ehitusuudised.ee toimetus