5. veebruar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestlaste vitsad Soomes

Ehitussektori võlanõuetest on palju räägitud Eesti kontekstis, kuid saamata tasu võib tulla teemaks ka Soomes alltöövõttu tegeval Eesti firmal. Sellise murega on olnud silmitsi mõnigi Soome suundunud Eesti ehitusettevõtja.

Kasvav probleem.  Eestis elav soomlane, võlgade sissenõudmisega tegeleva OÜ Mauren juhataja Seppo Maunula ütles oma kogemusele toetudes, et eestlased pöörduvad Soome õiguskaitse poole harva ning sageli kirjutatakse saamata tulu kahjumisse. Informatsiooni selle kohta, kui palju selliseid ettevõtteid on, Maunulal pole. Kuid probleem kasvab, ütleb ta.

Maunula sõnul jäävad eestlastel võlaküsimused Soome ettevõtetega sageli lahendamata, sest juriidilist keelt mittetundvale inimesele või ettevõttele on välismaaga asjaajamine raske.“Tuleb tunda seadusi ning keelt,” rääkis Maunula. “Olen ise Soome seadustega, võlaõigusseadusega kursis ja sellega tegelenud ning see pole mulle takistus.Minu praktikas on huvitav see, et Soomes on hakatud üha rohkem aktsepteerima ka Eesti kohtuotsuseid. Seda asjaolu väga paljud ei tea.”

Krediidiinfole silm peale. Maunula sõnul toetavad vaidluste lahendusi Euroopa Liidu direktiivid, mis kehtivad kogu liidus ning kohtutäiturid võivad liikuda igal ajal mõlemas suunas. “Ainuke võimalus maksmist vältida oleks kolida Venemaale

või mujale Euroopa Liidust välja,” muigas Maunula. Tema sõnul tuleb kindlasti jälgida Soome krediidiinfot, et saada tausta ettevõtte kohta, kellega koostööd tehakse. “Ent Soome krediidiinfo on erinevalt Eesti omast tasuline, mis võib olla takistus väiksematele ettevõtetele, kes lähevad Soome alltöövõttu tegema,” selgitas Maunula. Ta ergutas siiski Eesti ettevõtjaid seda investeeringut tegema,et riske maandada riske.Ehitussektoris on Maunula hinnangul põhiprobleem lepingute puudumine. Kuid ka see ei takista võla sissenõudmist: kui on tunnilehed, töö vastuvõtuaktid, saab võlanõude sisse anda. “Pean väga oluliseks märkida, et lepingud on esmatähtsad ning neid tuleb nõuda,” märkis Maunula. “Kui aga ühtegi dokumenti ei ole, pole ka lootust töö eest võlgu jäädud summat kätte saada.”

Täispikk artikkel 6. veebruari Äripäeva paberlehe ehitusrubriigis.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785