Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitus on endiselt veel majanduse kasvumootor
Rahandusministeeriumi analüütiku Madis Abeni sõnul tuleb majanduskasv peamiselt ehitussektorist, põhiliseks riskiks on järgmistes kvartalites väheneda võivad välistellimused.
Järgneb Madis Abeni kommentaar III kvartali majanduskasvule:
Statistikaameti esialgsetel andmetel kiirenes majanduskasv kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,7 protsendini ja aastases võrdluses 3,4 protsendini. Peamiselt tuleb majanduskasv kasumlikkust kasvatavast ehitussektorist ja teistest valdavalt siseturgu teenindavatest tegevusaladest.
Renoveerimise ja infrastruktuuriobjektidega seotud aktiivne ehitustegevus järgmisel aastal tõenäoliselt aeglustub, kuni käivitub ELi struktuurivahendite uus periood. Järgmistes kvartalites on peamiseks riskiks nõrgenenud ootused uutele välistellimustele töötlevas tööstuses kaubanduspartnerite ebakindluse tõttu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Euroopa Komisjoni eelmisel nädalal avalikustatud prognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 2,5 protsenti ja järgmisel aastal 3,1 protsenti, mis on vastavalt teine ja esimene tulemus euroalal.
Kuigi väliskeskkond on viimase poole aasta jooksul pidevalt nõrgenenud, on viimased prognoosid Eesti selle aasta majandusarengute kohta olnud kevadisega võrreldes optimistlikumad.
Tartumaal Kõrvekülas asuva iluaia uue kiviparketi paigaldamisel pakkus Leokivi meeskonnale suurimat väljakutset olemasoleva haljastuse säilitamine. “See on töö, mida tegelikult teha ei tahaks: arvad, et on lihtne, aga tegelikkuses on keerukam,” nentis ettevõtte projektijuht Andres Leosk.