Merko ja Nordecon saamas jalgu alla

Toomas Lumani kontrolli all olev ehitusfirma teenis kolmandas kvartalis 54,13 miljonit eurot müügitulu, mida on 10,8% rohkem võrreldes mullu sama perioodiga. Nordeconi koondkasum küündis 2,17 miljoni euroni, pärast mullust 0,55 miljoni euro suurust kahjumit. Tegu on firma parima kvartaliga viimase kolme aastaga jooksul.

Firma käive ületas LHV prognoositud 52,5 miljonit eurot ning ka kasum oli LHV 1,9 miljoni eurosest prognoosist parem. Swedbank ootas käibeks 55,1 miljonit eurot ning prognoosis kasumiks 2,88 miljonit eurot.

Nordeconi sõnul oli põhitegevuse kasumlikkuse taastamisel määrav tähtsus ehitusturu langusperioodist 2010. aastal alustatud kontserniüleste kokkuhoiumeetmete rakendamisel, kontserni restruktureerimisel ning sisemiste tööprotsesside ja -jaotuse tõhusamaks muutmisel.

Lumani firma pearivaal Merko Ehitus presenteeris samas magus-hapu tulemuse. Firma käive kukkus aastataguse perioodiga võrreldes  9,5%, 70,87 miljoni euroni. Brutokasumina teeniti 5,61 miljonit eurot, mida on kaks korda rohkem eelmise aastaga võrreldes. Merko puhaskasum kasvas aastataguselt 0,26 miljonilt 2,62 miljoni euroni.

Selgelt oli suurimaks pettumuseks firma käive. Swedbanki Balti aktsiaanalüüsi meeskond ootas käibe kasvu 20% võrra, 93,7 miljoni euroni. LHV ootas samas käibe langust kõigest 0,3% jagu, 78,1 miljoni euroni.

Samuti valmistas Swedbankile suure pettumuse Merko kasum. Kui pank ootas viimati enne masu näidatud kasumlikkust ehk 6,4 miljonit eurot, siis tegelik number tuli kõigest 2,6 miljonit. LHV prognoosis samas 2,4 miljonit eurot kasumiks, mille ületamisega Merko hätta ei jäänud. Kõigele vaatamata oli Merko jaoks tegu kõige kasumlikuma kvartaliga viimase kolme aasta jooksul.

Kuigi mõlema firma jaoks on tegu kolme aasta kõige kasumlikuma kvartaliga, siis kumbki rõõmust hõisata ei saa. Konkurents on karm, käib äge võitlus ning Euroopa Liidu uus eelarveperiood jätab palju küsimärke õhku tuleviku osas.

"Hoolimata kasumlikkuse paranemisest ei ole olukord ehitusturul tervikuna kiita," sõnas Vink. "Tee- ja trassiehituses hakkab järgmisest aastast turulolijaid kimbutama mahtude vähenemine. EL-i käesolev eelarveperiood lõpeb 2013. aastal ning praegu pole järgmise eelarveperioodi toetuste mahud ehitussektorile teada. Teedeehituses on riik panustamas pigem üksikutele suurprojektidele. Hoonete valdkonnas on jätkuvalt ebanormaalne konkurentsiolukord, kus väiksema ja keskmise suurusega avalikel hangetel osaleb sageli üle 15 pakkuja."