6. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ehitussektoris on ette näha mahtude langemist!“ Nii on kommenteerinud lähitulevikku mitmed ehituses tegutsevad ettevõtjad ning riik. Osalt põhjendatakse seda toetusrahade lõppemisega, mis on oma eelarveperioodil praeguseks hetkeks lõppemas või juba lõppenud. Kuid kas pole eurorahad meid liialt hellitanud ning muutnud laisemaks nii riiki kui ka ettevõtjaid ning pärssinud mõtlema teistele lahendustele?

Ehitusuudised.ee ja Eesti Ehitusettevõtjate Liit on selle aasta konverentsi „Ehitusettevõtjate äriplaan 2013“ pööranud tähelepanu mitte niivõrd konkreetsete ehitusettevõtjate äriplaanidele, vaid teguritele, mis avaldavad mõju ettevõtjate äriplaanidele ning –mudelitele.

Energiatõhusus, tööjõuturu väljavaated, professionaalne ettevalmistus ehituseks, europrojektide võlu ja valu, õiglane vastutus, riskid ning ehitusturu väljavaated on märksõnad ja küsimused, mis on esile kerkinud sellel aastal ning mida arvestatakse eesseisvate tegevuste plaanimisel ning millest ka konverentsil juttu tuleb.

Selle aasta konverentsil saavad sõna erinevad ehitussektorit mõjutavate valdkondade eksperdid, juhid ning loomulikult ka ehitusettevõtjad ise.

Konverentsil saavad sõna:

Tänavu on hoogustunud sõnavõtud ja arutelud energiatõhusast ehitusest. On palju pooldajaid ja oponente. Osad peavad energiatõhusat ehitust uueks mööduvaks trendiliikumiseks, teised peavad seda tõsiseks äri ja sealhulgas ka ehitussuunaks. Targo on tegelenud energiatõhusa ehituse temaatikaga ning tema üheks ülesandeks on välja töötada ka tehnilised spetsifikatsioonid hoonetele mille järgi tuleb ehitussektoril alates aastast 2020 ehitama, mis tuleneb eurodirektiivide nõuetest. Kas selles valguses on energiatõhus ehitus sõnakõlks või tõsine ehitussuund, saab kuulda konverentsil.

Hiljuti selgus uuringutest, et platsil töötavatest ehitustöölistest on erialane haridus puudu ligi pooltel. Kuid mida toob tulevik? Missugust tööjõudu on meil oodata lähitulevikus koolipingist ja millist mõju avaldab üldine demograafia? Kas tõesti tuleb võtta otsus ning hakata sisse tooma võõrtööjõudu ning keskenduda Eesti enda tööjõu puhul enam nendele tegevustele, mis loovad rohem väärtust.  Rainer Kattel, kes on tegelenud tööjõuküsimustega ning olnud osaline mitmete Euroopa riikide teadus-, poliitika- ja rahastamisuuringute sh, sealhulgas Innovatsioonipoliitika komisjoni juht, räägib mida peaksid ehitusettevõtjad juba praegu arvestama, et kavandada jätkusuutlik äri ning sektori arendamine.

Ehitusobjekti ennetähtaegne valmimine on pigem erand kui reegel. Tähtaegade ületamine on tihti seotud erinevate vaidluste ning muutustega. Et ennetähtaegne valmimine tundub võimatu missioonina, siis kuidas saab seda praktikat muuta? Edu taga on professionaalne ettevalmistus, koostöö ning ehitustegevuse põhjalik plaanimine. Siit ka küsimus, professionaalne ettevalmistus ehituseks - kas tõesti mission immpossible? 

Rahandusministeerium on rollis mis hõlmab nii riigihankeid kui ka euroopa rahasid. Kui europrojektides esineb vigu, mis põhjustavad rahalisi kahjusid, võtab ministeerium vastutuse reageerida ning paraku ka vastutuse kirjutada kahjud  eelarveridadesse. Järgmine aasta saab mööda Euroopa Liidu rahade perioood, mis on kestnud alates aastast 2007. Uus periood algab meil 2014. aastas ja ettevõtted tunnevad suur huvi selle vastu, et kujundada oma äriplaane. Mida õpetas riigile möödunud perioodi kogemus, millised olid ja on eurorahadega seotud võlud ja valud?  

Veiko Kaufmann on Eestis üks väheseid juhte ja inimesi, kes on näinud eurorahadega seotud projektide "mündi" mõlemat poolt. Ta on olnud pikka aega ettevõtte juht ning olnud tööde teostaja rollis ning pidanud hakkama saama riigi- ja eurorahasid jagavate institutsioonidega. Sellest aastast alates tegi Veiko kannapöörde ning läks juhtima asutust, mis tegeleb eurorahade jagamisega. Millisena näeb välja siis tegelikkus ja kas kõik konfliktid on alati põhjendatud, kuidas eurorahad mõjutavad äriplaane ja -mudeleid ning mida vajab turg, toob Veiko välja ettekandes. 

Arne Ots

Eelmise aasta ehitusettevõtjate äriplaanil tõid ettevõtjad välja probleemi, et lepingud on tasakaalust väljas. Riigipoolne tellija vastus oli, et ettevõtjad peaksid ise peeglisse vaatama. Lepingutega seotud vastutuse teema  on sel aastal üha olulisemaks kerkinud ning ehitusettevõtjad on asunud tegutsema selle nimel, et lepingud tasakaalu saada. Mis tähendab siis võrdne tasakaal ning mida saavad mõlemad osapooled selle nimel teha?

Millised on mõtted ja ehitussektori tuleviku väljavaated, arvestades praeguseid tingimusi, kui palju oleme "raamidest" mõjutatud ning millised on võimalused raame suurendada või nendest välja vaadata, saavad sõna Eesti juhtivad ning mõjukamad ehitusettevõtjad, eesotsas oma juhtidega:

Tiit Kuuli

Oma Ehitaja ASNõukogu esimees

Jaano Vink

Nordecon ASJuhatuse esimees 

Jaanus Otsa

Astlanda Ehitus OÜJuhatuse esimees

Tiit Roben

Merko Ehitus Eesti ASJuhatuse esimees

  Konverentsi toetab:

Sel aastal toimub 6. detsembril ehitussektori aastalõpu konverents „Ehitusettevõtjate äriplaan 2013“ hotellis Sokos Hotell Viru.

Konverentsile saate registreeruda helistades telefonil 667 0411 või täites registreerimisvormi SIIT.

Konverentsil osalemise tasu on kuni 26. novembrini 169.- eurot +km (käibemaksuga 202,80 eurot). Alates 27. novembrist on konverentsile registreerimise hind 199.- eurot +km (käibemaksuga 238,80 eurot). Mitme osaleja korraga registreerimisel kehtib soodustus -5%.

2012. aasta konverentsi kava

 09.45 – 10.45    Registreerimine ja hommikukohv värske Äripäevaga10.45 – 11.00    Konverentsi avamine                             Sulev Senkel                             Ehitusuudised.ee toimetaja11.00 – 11.30    Energiatõhusus - sõnakõlks või tõsine ehitussuund?                             Targo Kalamees                             Tallinna Tehnikaülikooli professor11.30 – 12.00    Ehitussektori tööjõu lähituleviku väljavaated                             Rainer Kattel                             Tallinna Tehnikaülikooli professor                             Mitmeid Euroopa riikide teadus-, poliitika- ja rahastamisuuringute                             sh, Innovatsioonipoliitika komisjoni juht.12.00 – 12.30    Professionaalne ettevalmistus ehituseks – kas mission                              impossible?                             Tiit Roben                             Merko Ehitus Eesti AS juhatuse esimees12.30 – 13.30    Lõunapaus13.30 – 13.40    Äripäeva ehitusettevõtjate TOPi võitjate autasustamine13.40 – 14.00    Europrojektide võlu, valu ja õppetunnid                             Ivar Sikk                             Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler14.00 – 14.20    Europrojektid – kas ja kellele jätkusuutlik ärimudel?                             Veiko Kaufmann                             Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatuse esimees14.20 – 14.50    Õiglane vastutus hangetel – kes võidab, kes kaotab?                             Arne Ots                             Raidla Leijns Advokaadibüroo vandeadvokaat                             Eesti Advokatuuri liige14.50 – 15.10    Lavaintervjuu Riigikontrolliga: Hinnang läbiviidud                             hangetele ja tuleviku perspektiivid                             Airi Mikli                             Kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör15.10 – 16.00    Arutlusring: Ehitusturu arengusuunad                             Tiit Kuuli                             Oma Ehitaja AS nõukogu esimees                             Jaano Vink                             Nordecon AS juhatuse esimees                             Tiit Roben                             Merko Ehitus Eesti AS juhatuse esimees                             Jaanus Otsa                             Astlanda Ehitus OÜ nõukogu ja juhatuse esimees 16.00 – 16.10   Konverentsi kokkuvõte

Täpsem info konverentsi kohta telefonil 6670 234.

Konverentsi koostööpartner:

Eesti Ehitusettevõtjate Liit