17. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Vaikus arvukatel ehitusplatsidel on ilmselge märk, et regioonis napib raha kinnisvarasektori tarvis. Uuringu tulemused sunnivad meid mõtlema, kas kriis ikka on tegelikult lõppemas, nagu on öelnud mõned vaatlejad,“ ütles KPMG partner ning ettevõtte Balti riikide kinnisvarasektori juht Steve Austwick. „Eelmisel aastal arvasime, et tunneli lõpus on näha valgust. Praegu ei ole me enam väga kindlad selles, et ees ei oota hoopis uus tunnel.”

KPMG küsitles KE regiooni 35 juhtivate pankade esindajaid, et hinnata kinnisvarasektori väljavaateid pankadelt finantseerimise hankimiseks.

Uuringu tulemustest selgub, et kuigi ärilises mõttes tugevad kinnisvaraprojektid leiavad rahastamist ka rasketel aegadel, pühendavad regiooni pangad järjest vähem tähelepanu kinnisvara finantseerimisele.

Austwick märgib, et mõnes riigis on uuringus osalenud pangaesindajad lausa öelnud, et nad ei taha üldse kinnisvaraprojektidega tegemist teha.

Eestis tegutseva KPMG Baltics OÜ juhtivaudiitor ning ehitus- ja kinnisvarasektori juht Eero Kaup sõnul näevad positiivseid muutusi vaid Balti riikide pangad. „See väljendub ka laenuprovisjonide vähenemise ootuses. Kõige suuremat laenuprovisjonide mahu kasvu ennustatakse Sloveenias ja Rumeenias. Baltikumi pangad on kõige vähem seda meelt, et restruktureerimise kaudu on võimalik edukalt toime tulla ka probleemsete kinnisvaralaenudega. Samas on Balti riikide pangad kõige avatumad refinantseerima laenusid, mille tasumise tähtaeg jõuab kätte paari järgneva aasta jooksul. Sarnaselt kogu regiooniga on Balti pangad endiselt ettevaatlikud uusarenduste finantseerimisel ning positiivset muutust võib täheldada vaid üüritulu kinnisvaraprojektide valdkonnas,” lisas Kaup.

Nagu varasemaltki, on selles osas teistest paremas seisus Poola ja Tšehhi Vabariik.

„Kõige enam on majanduslangus mõjutanud hotellindust ja vaba aja sektorit, kuid KIE pankade laenuvalmidus sõltub siiski konkreetse projekti headusest ning arendaja hea maine ning tegevusajalugu on määrava tähtsusega. Uuringu tulemuste põhjal on üks olulisemaid tegureid kasvavad intressimarginaalid, mis KIE riikide kinnisvarasektori jaoks ei ole just kõige parem uudis,“ lisas Austwick.

Uuringus osales 35 KIE riikide kinnisvarasektoris aktiivselt tegutsevat panka. Intervjuude käigus antud põhjalikes vastustes väljendasid juhtivate finantsasutuste esindajad oma arvamust kinnisvarasektori rahastamist kõige enam mõjutavates küsimustes. KPMG uuringus osalesid Balti riigid, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola, Rumeenia, Serbia, Slovakkia ja Sloveenia.

KPMG on ülemaailmne auditi-, maksu- ja nõustamisteenuseid pakkuvate ettevõtete võrgustik, mis tegutseb 150 riigis ning mille liikmesettevõtetes üle maailma töötab kokku 138 000 oma ala spetsialisti.

Uuringuga saab tutvuda siin.