29. august 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Adamson tõi riigikogu majanduskomisjoni avalikul istungil esile, et poolteist kuud ametis on andnud talle hea ülevaate maanteeameti toimimisest ja mittetoimimisest ning võimekusest. Ta on kohtunud ametiga seotud inimeste ning kolmandate osapooltega. Adamson esitles riigikogu majanduskomisjoni avalikul istungil oma nägemuse, milliseid muutusi tuleks sisse viia.

Tema üheks esimeseks ülesandeks on meeskonna koostamine. „Pink on praegu suhteliselt tühi,“ hindas Adamson olukorda maanteeametis.

Adamson märkis, et praegu on amet liialt administreeritud ning üle juhitud. „Tulevikus pole nii palju regioonijuhte vaja nagu praegu. Eesti on piisavalt väike, et seda juhtida keskusest,“ märkis Adamson.

Samuti nägi Adamson vajadust tsentraliseerida ametis finants-, IT-, avalike suhete- ja personaliteenused. „Tõsiseid probleeme on personalipoliitikas, mida on vaja läbimõeldult arendada,“ märkis Adamson. Tema sõnul vajab kriitilist ülevaatamist siseauditi korraldus, kuna praegu on see majasisene üksus. „Ei saa olla, et meie maja tegemisi kontrollivad oma inimesed seestpoolt.“

Suure kriitika osaliseks sai ameti senine planeerimisoskus. „Prioriteediks peab saama pikaajalise planeerimise ja arendustöö kvaliteedi tõstmine. Planeerimisel on vaja palju parandada. Peame olema suutelised logistiliselt paremini toimima ja seda ka planeerima,“ tõi Adamson välja.

„Maanteeametil on oluline roll olla funktsionaalne ja arendada koostööd. Eeldan, et maanteeamet liigub ametnikukesksuselt kliendikesksuse poole. Me oleme vastutavad teehoolduse eest ja peame tagama kvaliteedi,“ oli tema resoluutne seisukoht.

Maanteeameti uus juht märkis, et puudub ka ülevaade, kuidas Eesti eri piirkonnad hanketingimustega toimetavad. „Me ei ole praegu terves Eestis ühtse näoga. Tekitame ise vaidluskohti, mis võtab palju ressurssi. Näiteks on tee-ehitushankes ühes regioonis ka teehoolduse kohustus, teises mitte. Miks?“

Adamsoni sõnul vajavad üle vaatamist kõik hanketingimused, et ka väiksemad tegijad pääseksid taas turule. "Ebamõistlikud on hanketingimused, kus ettevõte peab omama nii palju põhivara või „soolaladusid“,“ tõi ta näiteks.

„Peame enam keskenduma tööde kvaliteedile, vältima süüdistusi, et tehtud on suunatud pakkumisi,“ ütles Adamson. „Liiga palju oleme andnud käest järelevalvet. Peame olema proaktiivsemad kui kunagi varem, mitte reaktiivsed. Läbi peab olema mängitud kriisijuhtimine. On tunda, et meisse suhtutakse kui tagajärgede likvideerijatesse. Selle vältimiseks peame panustama uuringutele ja innovatsioonile, andma partneritele selgeid ülesandeid,“ tõi Adamson välja.

„Millega kohe tegelema hakkame, et oska vastata, sest see tuleb läbi arutada,“ lõpetas Adamson ülevaate.