1. august 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pindi märgib oma analüüsis, et müügitempo kasv ning uute projektide nappus on Harjumaa uute korterite arvu vähendanud kahe aasta jooksul 30% protsenti ning tõstnud nende hinda kolmandiku võrra. See annab võimaluse arendajatel väga kiirelt uued majad välja müüa.

Simsoni sõnul on ühelt poolt inimeste kindlustunde kasvades tehingute arv uute korteritega suurenenud, teisalt hoiab planeeritavaid arendusprojekte tagasi prognoosimatu ehitushind, mis on pidevalt kasvutrendi näidanud.

Simsoni sõnul tuleb praegu turule peamiselt väiksemamahulisi, 30-40 korteriga elamuid, mis ei suuda rahuldada ostjate vajadusi. „Suuremaid elamukvartaleid hoitakse stardipositsioonil, kuid ehitustegevust alustatakse alles siis, kui ollakse majandusstabiilsuses täiesti kindel,“ lisas Simson.

„Tänavu tehti II kvartalis Harjumaal uute korteritega 110 tehingut kuu kohta. Veel aasta tagasi oli sama näitaja 80 tehingut, kaks aastat tagasi aga ainult 66“, lausus Simson. „Pakutavate varade arv on aga kahe aastaga langenud Harjumaal 2400-lt ühikult vähem kui 1700-le ühikule.“

„Defitsiidi suurenemisega on märkimisväärselt kasvanud ka müüdavate arendusprojektide hinnatase. Kahe aastaga on Tallinna keskmine uute korterite ruutmeetrihind kerkinud ligi 30 % võrra. Koos Harjumaaga on muutus olnud 40 %,“ märkis Simson. „Seeläbi on võimalik uusi turule tulevaid kortermaju ka väga kiirelt välja müüa. Praegu on heaks näiteks Peetri alevikus paiknev Vägeva tee 38 hoone, mille 19-st korterist on ainult kuu peale ehitusloa saamist broneeritud juba 10 elamispinda“, lausus ta.

Hinnatõusu osas märkis Simson siiski, et seda on statistiliselt võimendanud ka olukord, kus viimasel aastal ehitatakse uusi elamuid rohkem kõrgema hinnatasemega Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaossa.