14. juuni 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kohtumise eesmärgiks oli anda ülevaade ehitusmaterjalitootjate probleemidest ja vajadustest koos eesmärgistatud arenguvõimalustega. Tootjad vastasid ka Majanduskomisjoni liikmete küsimustele.

Liit tunneb muret , et ehitusmaterjalide tootjate hulgas on viimase nelja aastaga jäänud vähemaks 2500 töötajat, mis tähendab riigile tulu- ja sotsiaalmaksu näol ligikaudu 16 miljoni euro kaotust  aastas. Tööstuslik tootmine on sõltuvalt tooterühmadest vähenenud 50-75%.

Samal ajal on tõstetud märkimisväärselt ehitustoodetega seonduvaid makse ja tasusid (kaevandamisõiguse tasu, elektrihinna tõus suurematele tootjatele, erimärgistatud kütuse kasutusvõimaluse kadumine). Sellise olukorra taustal märkis EETL, et riigis on oluline hoida stabiilset ettevõtluskeskkonda mitte üksi üldisel tasemel, vaid ka tööstusharude tasemel.

Kohtumisel toodi välja järgmised probleemsed kohad, millele riigi tähelepanu juhiti:

Lühikese etteteatamisega maksutõusud

Liit tõi välja, et Praxise Keskkonnakulutuste analüüsi 2012 alusel on Eesti  sisemajanduse kogutoodanguga võrreldes üks Euroopa kõige kõrgema saaste- ja ressursitasude osakaaluga riike (1999-2009), sealjuures teiste riikide osakaal on vähenenud, pidades silmas ettevõtete konkurentsivõimalusi.

Reeglina kehtestatakse uus hüppeline maksutõus väga lühikese etteteatamisajaga, mis toob kaasa ootamatu hinnatõusu kogu ehitussektoris. Liidu ettepanekul tuleb planeerida kaevandusõiguse tasu ja muud keskkonnatasud ette 10-15 aastaks ning arengukava peab baseeruma mõjude analüüsil.

Elektrihinna hüppeline tõus

Elektrienergia hüppeline hinnatõus on juba toimunud suuremate ettevõtete osas ja elektrienergia kogukulu koos ülekandetasude ja maksudega on juba praegu kõrgem kui Skandinaavias. Järgmisel aastal seoses kogu elektrituru avanemisega leiab see aset järgmine hinnatõus kõigi muude ettevõtete puhul. Liidu sõnul tuleb tagada Eesti energeetikapoliitikat ellu viies ettevõtetele konkurentsivõimeline elektrienergia hind. Näiteks alandada siseriiklikke tasumäärasid tootmisettevõtetele (kaasa arvatud liitumine); soodustada ettevõtete endapoolset elektrienergia tootmist jms.

Soodustada kohalike materjalide kasutamist taristutöödel

Liidu sõnul tuleb toetada riigi poolt teedeehitusuuringuid kohalike materjalide kasutamise suurendamiseks. Sellist praktikat kasutatakse maailmas laialdaselt, mis tähendab riigile endale paremat spetsialiseerunud tööhõivet, kõrgemat teadmiste taset, teadusasutuste, sertifitseerijate, laborite paremat toimimist.

Liit tunneb muret, et Eestis puudub ühtne hea ehitustava. Liidu sõnul jälgitakse Eestis ehitusprotsessis paljude erinevate riikide nõudeid (Vene, Soome, Rootsi, Saksa, Ühendkuningriigi jne), kuid puudub selgus, kuidas õigesti ehitada. Liidu ettepanekul tuleb sisustada Eesti hea ehitustava süsteemsete tehniliste juhenditega, kus saavad kaasa rääkida ka erialaliidud.

Liit kiitis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meetmeid olemasoleva elamufondi energiasäästlikumaks muutmist.

Kohtumisel osalesid kõik Riigikogu Majanduskomisjoni liikmed ja komisjoni ametnikud, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu poolt juhatuse esimees Meelis Einstein, juhatuse liikmed Veljo Haube, Vaido Leosk, Toomas Vainola ja tegevdirektor Enno Rebane.