29. mai 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ehitusmaavarade kaevandamine (liiva, kruusa ja paekarjäärid) pälvib avalikku tähelepanu ainult negatiivsete uudistega. Sageli kasutatakse meediat ka sihiteadlikult  kaevandamise vastase hoiaku kujundamiseks. Arvestade mäetööstuse olulisust ühiskonnas ja vastuolulisi hoiakuid oleme seisukohal, et ehitusmaavarade kaevandamine väärib enam ja objektiivsemat tähelepanu,“ toob mäeselts esile.

Praktiliselt kõik Eestis kaevandatud ehitusmaavarad leiavad tarbimist siseriiklikult, reeglina kaevandamiskoha ligiduses ja on kohaliku tarbimisväärtusega. Ehitusmaavarasid kasutatakse eelkõige teede ehitamisel, betooni ja teiste ehitusmaterjalide valmistamisel, elamu- ja tsiviilehituses, mille tarbijad kõik on, mille tõttu on ehitusmaavarade kaevandamine avalik huvi. Ehitusmaavarade kaevandamisel ühe elaniku kohta ja ühiskonna jõukusel on otsene seos.

Foorumi raames räägitakse ka palju keskkonnamõjudest. Foorumi üks peaesinejatest Euroopa Ehitusmaavarade Kaevandajate Liidu tegevdirektor Dirk Fincke (Belgia) toob oma ettekandes välja, et paljud Euroopa ohustatud liigid on endale leidnud elupaiga just nii töötavates kui ammendatud kajäärides, kus on neile sobivad spetsiifilised elutingimused ning väiksem bioloogiline konkurents. Seetõttu võib paljudes Euroopa riikides keskkonnatingimusi järgides ehitusmaavarasid kaevandada ka NATURA aladel. Ka Eesti karjäärid on sageli koduks ohustatud liikedele, kellest tuntum on ehk näiteks kõre, kellele meeldivad liivakarjääride madalad veekogud.

Konverents toimub Tallinnas 30.mast kuni 1. juunini. Konverentsi korraldaja on MTÜ Eesti Mäeselts.