• 16.05.12, 16:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Toomas Aak: ka meil on tulnud ehitusele peale maksta

Pikaajalised ja fikseeritud hinnaga projektid on peamiseks põhjuseks, miks ehitusettevõtetel on tulnud objektidele peale maksta, ütles ASi NCC Ehitus juhatuse esimees Toomas Aak.
„2008. aasta alguses olid ehitushinnad suhteliselt kõrged tänu ehitusbuumile, ent aastaks 2009 kukkusid hinnad umbes 50 protsenti,“ selgitas Aak. „Konkurents ehitusturul on väga tugev ja igaüks, kes tööd tahab saada, peab arvestama turu hindadega. Kõik need ettevõtted, kes võtsid 2009. aasta jooksul mingi objekti sisse, sattusid olukorra ette, et ehitushinnad hakkasid väga kiiresti tõusma ja on tänaseks tõusnud umbes samale tasemele mis buumi ajal. Ja võibolla on hinnad isegi pisut kõrgemad.“
Eelmisel nädalal avatud Lennusadama renoveerimise kohta ütles ehitusfirma Nordecon suuromanik ja nõukogu esimees Toomas Luman, et tegu oli tõenäoliselt suurima ühekordse eraannetusega kultuurile ning soovis anda sümboolse 3 985 767 eurose tšeki meremuuseumi juhile ja kultuuriministrile.
Äripäev küsis ehitusettevõtjailt, millised on olnud nende suuremad nn heategevusobjektid ning miks tekib olukordi, et firma peab objektile peale maksma.
Toomas Aaki sõnul on nende jaoks üheks selliseks nn heategevusobjektiks Tartu tervishoiu kõrgkooli hoone. „See sai eelmise aastal kasutusloa kätte, aga mõned sesoonsed tööd lõpetatakse selle aasta juuni keskpaigaks,“ rääkis ta.
Aak ei soostunud ütlema, kui palju nad selle objekti puhul on olnud sunnitud peale maksma. „Nelja miljonit eurot küll mitte, aga kindlasti ei ole see ka sadades tuhandetes eurodes, vaid on oluliselt suurem,“ lisas ta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.04.25, 10:08
Ekspert selgitab: miks vajab ärihoone enamat kui lihtsalt katust?
Kui räägitakse ärikinnisvarast, pööratakse enamasti tähelepanu selle asukohale, suurusele ja siselahendusele. Katuse peale mõeldakse sageli alles viimases järgus. Ent katus ei ole pelgalt funktsionaalne element, mis kaitseb vihma ja tuult eest. Tänapäevane katus on osa hoone toimivusest, energiatõhususest ja visuaalsest kuvandist. Kuidas teha katuse puhul tark otsus? Miks on oluline lähtuda kvaliteedist, mitte ainult hinnast? Ja mis rolli mängib katus ettevõtte jätkusuutlikkuses?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele