Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merko tegi kõva tulemuse, seljatas analüütikud
Merko Ehitus teatas enda esimese kvartali majandustulemused. Firma kvartaalne käive lõi ootusi 50% jagu ning oodatud kahjumi asemel näidati hoopis kasumlikku kvartalit.
Merko Ehitus kontserni 2012. aasta esimese kolme kuu müügitulu oli 47,8 miljonit eurot, teatas firma börsile. Perioodi müügituludest teeniti Eestis 87,8%, Lätis 8,1% ja Leedus 4,1%.
Võrrelduna 2011. aasta 3 kuuga kasvas kontserni müügitulu 82,6%, sealhulgas kasvas käive Eestis 110,9% ja Leedus 74,7% ning vähenes Lätis 24,7%.
Kontserni 2012. aasta esimese kvartali maksueelne kasum oli 0,4 miljonit eurot ning puhaskasum 0,2 miljonit eurot võrreldes 4,1 miljoni euro suuruse maksude-eelse kahjumi ja sama suure puhaskahjumiga 2011. aasta kolmel esimesel kuul.
Tulemus oli analüütikute ootustest selgelt parem. LHV Panga analüütikud prognoosisid Merkole esimese kvartali käibeks 31,1 miljonit eurot, mille juures oodati puhaskahjumiks 2,3 miljonit.
Swedbanki analüüsimeeskond lootis käibenumbrina näha 33,9 miljonit eurot, mille juures ärikahjum oleks küündinud 0,8 miljoni euroni.
Esimeses kvartalis teenis kontsern arendus- ja ehitustegevusest brutokasumit 2,5 miljonit eurot (2011. aasta 3 kuuga -1,4 mln eurot). Ehitustegevuse sesoonsuse mõju kvartali tulemustele võrreldes varasemate aastatega oli väheoluline.
2011. aasta esimese kvartaliga võrreldes vähenesid kontserni turustus– ja üldhalduskulud 2,3% ning nimetatud kulude osakaal müügituludesse moodustas 5,2% (2011 I kv 9,7%).
31. märtsi 2012 seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 189 miljonit eurot. Lepingute portfellis ei kajasta kontsern omaarenduslikke elamuarendusprojekte ning kinnisvarainvesteeringute ehitamisega kaasnevaid töid (sh Jõgeva politsei- ja kohtuhoone ehitamise ning rentimise leping).
2012. aasta esimese kolme kuuga müüdi 14 korterit kogumaksumusega 2,0 miljonit eurot (käibemaksuta), mis ei sisalda võlaõiguslike eellepingutega kaetud tehinguid. Seisuga 31.03.2012 oli varudes müümata 114 valmis korterit (81 korterit Tallinnas, 29 Tartus ning 4 Riias) kogumaksumusega 11,5 miljonit eurot ning lõpetamata toodangus 507 korterit, mille maksumus bilansipäeva seisuga oli 20,9 miljonit eurot.
Seoses jätkuvalt madala tehinguaktiivsusega eluasemeturul on hetkel külmutatud 311 korteri ehitustegevus summas 8,4 miljonit eurot ning töös on 196 korteri ehitus, sealhulgas kaks 21 korteriga korterelamut Tallinnas, Hane tänaval (valmimisaeg 2012. aasta suvi), kolm 13 korteriga korterelamut Tallinnas, Pallasti tänaval (valmimisaeg 2012. aasta suvi) ja 115 korteriga korterelamu Riias Skanstese tänaval (valmimisaeg 2012. aasta sügis).
Merko Ehitus kontserni esimese kvartali lühiajaliste investeeringute ning rahaliste vahendite muutus oli -9,7 miljonit eurot ning 31. märtsi 2012 seisuga oli kontserni arvelduskontodel ja tähtajalistel hoiustel rahalisi vahendeid summas 8,7 miljonit eurot.
Hetkel kuum
Perioodi äritegevuse rahavoog oli -6,7 miljonit eurot, investeerimistegevuse rahavoog +0,1 miljonit eurot ja finantseerimistegevuse rahavoog -3,1 miljonit. Äritegevuse rahavoogu mõjutas enim äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -5,4 miljonit eurot, äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus +3,4 miljonit ja varude muutus -2,9 miljonit eurot.
Finantseerimistegevuse rahavoost moodustas saadud ja tagasi makstud laenude saldo -2,9 miljonit eurot ning kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -0,2 miljonit eurot.
Aastaga vähenes kontserni töötajate arv 65 töötaja võrra (-6,9%) ning seisuga 31.03.2012 oli kontsernis 883 töötajat. I kvartalist rakendatud efektiivsusprogrammi raames viidi läbi muudatused Merko Statyba juhtimises, samuti vähenes Leedu ja Läti tütarettevõtetes administratiivtöötajate arv.
Töötajatele makstud 2012. aasta 3 kuu brutotöötasu oli 4,1 miljonit eurot, kasvades aastaga 7,3%. Põhipalga osakaal brutotöötasust moodustas 85,5% ning tulemustasude osakaal 14,5%.
Autor: Fredy Edwin Esse
Seotud lood
Lähitulevikus mängib ehitusturul suurt rolli avaliku sektori Euroopa Liidu (EL) rahastatud projektid, mis kätkeb kõrgeid tellijapoolseid nõudmisi ning esitab suure väljakutse rahavoogude juhtimisel.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.
Enimloetud
2
3
Täiendatud! Esikolmikus kaks Toomas Annuse firmat
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Täiendatud! Esikolmikus kaks Toomas Annuse firmat
Eestis ei toimi nn as is ehk nähtud seisukorras kokkulepped. Vastutavad ka maakler ja notar
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele