2011. aastal viie riigile kuuluva ettevõtte ühinemise teel moodustatud AS Eesti Teed sõlmis Maanteeametiga viieaastase teehooldelepingu viies maakonnas. Lepingu esimese aasta maksumus 23,9 miljonit eurot.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Andri Tõnsteini sõnul näitab aeg, kuidas AS Eesti Teed lepingu täitmisega hakkama saab, kuid potentsiaali arenguks nii spetsialistide kui tehnika näol on neil piisavalt.
„Kuna uutes lepingutes rakendatakse ka uusi seisundinõudeid, siis paraneb kindlasti väiksemate teede talvine seisukord,“ ütles ASi Eesti Teed juhatuse esimees Olari Karlson Saare, Pärnu, Lääne-Viru, Tartu ja Võru maakonna riigimaanteede hooldamiseks sõlmitud lepinguid kommenteerides. Tema sõnul on oluliselt karmistunud nõuded ja mitmed senini tellimuse alusel teostatud lisatööd on muutunud teehooldaja ülesanneteks, millega seoses suureneb ennetustöö osatähtsus ja kiireneb reageerimine tee seisundi halvenemise korral. „See peaks ka liiklejatele meelepärane olema,“ märkis Karlson.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõik viis lepingut on sõlmitud viieks aastaks ning need näevad ette tavahoolet, perioodilist hoolet ja säilitusremonti, lisaks on teehooldajal kohustus tegelda mitmesuguste lubade ja nõusolekute andmisega.
Uued hooldelepingud, mis oma ülesehituselt on sarnased, sõlmiti läbirääkimiste teel sisetehinguna riigihangete seaduse mõistes.
AS Eesti Teed moodustati 27. oktoobril 2011 viie riigile kuuluva aktsiaseltsi Tartumaa Teed, Virumaa Teed, Võrumaa Teed, Saaremaa Teed ja Pärnumaa Teed ühendamise teel.
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.