YIT Ehitus korraldas kontaktmessi Võti Tulevikku raames TTÜ tudengitele valmis ehitusobjektide külastused, et tutvustada ettevõtet ning kogemusi läbi reaalsete projektide.
Külastused korraldati Tallinna Teletornis ja Mehhatroonikumi ehitusobjektidel. YIT personalijuhi Leelo Muru sõnul oli huvi eriti suur Teletorni projekti vastu. YIT objektimeeskonna rõõmuks oli kohal ehituse eriala tudengid, kes soovisid näha ja kuulda, milliseks võib kujuneda keerukas rekonstrueerimisprotsess kõrghoones.
TTÜ ehitusteaduskonna tudengite jaoks oli külastuse eesmärk saada teada, missuguseid tehnoloogiaid kõrghoone rekonstrueerimisel rakendatakse. Kui palju mõjutab hoone eripära- näiteks kõrgus - ehituse protsessi kulgu? Samuti huvitas tudengeid, kas uue hoone ehitamine on lihtsam, kui rekonstrueerimine.
Tudengitele olid paljud lahendused, mida kasutati objekti renoveerimisel, uudsed, mis avardasid kindlasti maailmavaadet eriala omandamisel ning tõid praktika teooriale lähemale.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mehhatroonikumi valmimisjärgus olevat ehitusobjekti külastusel tutvustas YIT projektijuht Raul Rebane ehituse projektijuhtimise olemust, tutvustas ehitusprojekti kavandamise käiku ja töö praktilist poolt. Üliõpilaste küsimustele vastates tuli juttu ka eritöödest, kinnisvaraarenduse ärimudelist, energiasäästust, hoone ülalpidamiskuludest, seadusandluse osast ehitusprotsessis, ehitaja ametiga kaasnevatest hüvedest.
Selliste külastuste eesmärk on luua pädevat ning motiveeritud ehitusinseneride järelkasvu, kes on kursis praktikas toimuvaga. YIT sõnul on oluline hoida häid sidemeid ehituseriala kõrgkoolidega, kust tuleb uus ehitusinseneride põlvkond.
YIT Ehitus on Eesti juhtivad ehitusettevõtteid, mis kuulub Soome suurimasse ehitusteenuseid pakkuva ettevõtte, YIT kontserni. Neljateistkümnes riigis (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Austria, Poola, Tšehhi, Rumeenia, Slovakkia) tegutsevas ettevõttes töötab üle 26 000 inimese. YIT kontserni 2011. aasta käive oli 4,4 miljardit eurot.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.