Märt Puusti sõnul toimub tihe koostöö parimate tehniliste ja materjalide väljatöötamisel koostöö kõrgkoolidega ning nii kohalike kui ka välismaiste konsultatsioonifirmadega. „Viimaste aastatega võrreldes on uuringute maht kahekordistunud,“ lisab Puust. Samas nendib Puust, et teedeehituse ja katselõikude tulemused on visad tulema, sest lisaks tehnoloogilistele katsetustele peab kindlasti jälgima ka kestvust, mis tagab teede kvaliteedi.
„lihtsalt riigiteedele katsetama ei lähe,“ märgib Puust. „Peamine eesmärk on leida lahendus, kuidas väiksemate ressurssidega saavutada paremat tulemust,“ on Puust seisukohal.
Teedeehitus materjalide osas jälgitakse pidevalt, mida pakub kohalik Eesti turg ja püütakse võimalusel kasutada kohalikke materjale, et raha jääks Eestisse. Oluline on siinjuures, et kvaliteet ei langeks.
Puusti sõnul pakuvad ehitajad tihti omi või välispartnerite poolt väljatöötatud uusi tehnoloogiaid või materjale, ent tuleb siiski vaadata ja analüüsida, kuidas väljaspool Eestit toodud materjal teedel käitub. Erinevused on sageli just kliima ja pinnase tingimustes. „Tihti tuuakse just kaugemalt odavamaid materjale, kuid mis ei sobi meie tingimustesse,“ lisab Puust.