7. veebruar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui termomeeter näitab õues vähem kui viis külmakraadi, tuleks kahjustuste ärahoidmiseks pingutada, et õhuniiskus toas oleks vähemalt 25% ja kasutada lisaks põrandaküttele ka muid soojusallikaid.

"Kui eluruumides peaks suhteline õhuniiskus aastaringselt olema vahemikus 30 – 60 %, siis külmal ajal töötava ventilatsiooniga muutub õhk isegi poole kuivemaks,“ rääkis Lincona Konsult ASi juhatuse liige Olavi Tuisk. "Puit on looduslik materjal, millele on omased niiskuse muutustest põhjustatud pikkuse ja laiuse muutused.  Kui õhuniiskus langeb 20%-ni, siis puit kuivab ja kahaneb juba liiga – tekivad pöördumatud praod või kaardumine mööblis, ustes, laes, seintes ja põrandas. Palju oleneb ka muutuste kiirusest – mida kiiremad on temperatuuri muutused, seda teravamalt puit reageerib."

Eestis tavalise rõske ja pooltalvise ilmaga temperatuuril +2 kuni -2°C on õhu suhteline niiskus ligi 100%, kuid õhk sisaldab seejuures vaid 4-5 grammi vett kuupmeetri kohta. Kui see õhk tõmmata tuppa ja soojendada üles 22 kraadini, jääb niiskust järgi maksimaalselt 25%, mis on juba liiga kuiv. -10°C ja külmema ilmaga mahub välisõhu kuupmeetrisse ainult 1-2 grammi vett, mis on juba 10 korda vähem toas vajalikust hulgast.

"Selleks, et hoida siseruumis tervislikku 50% suhtelist õhuniiskust 22°C juures, on vaja lisada 8 - 10 grammi vett iga vahetunud kuupmeetri õhu kohta tunnis. Seega peaksime 100 ruutmeetrise ja 2,5 meetri kõrguse ruumi õhule lisama vähemalt 100ml vett tunnis ehk 2,5 liitrit ööpäevas,“ selgitas Olavi Tuisk.

Lincona Konsult ASi juhatuse liige Sven Ersling soovitab talvel eriti tähelepanelik olla puitpõranda alla paigaldatud põrandaküttega. "Põrandapinna temperatuur ei tohiks olla enam kui 2 kraadi kõrgem näo kõrgusel olevast toatemperatuurist ja ei tohi mingil juhul ületada 27°C. Seda tasuks kontrollida eriti mööbli ja vaipade all,“ rääkis Sven Ersling.

Väga külmade ilmadega ja suurte klaaspindadega ruumides ei pruugi põrandaküte nendel tingimustel olla piisav ruumi soojana hoidmiseks – sel juhul soovitab Sven Ersling kasutada peale põrandakütte ka mingit lisakütet, näiteks teisaldatavaid õliradiaatoreid või veel parem – tõhusaid infrapunakiirgureid.

Õhku tuleb talvel niisutada mistahes käepäraste vahenditega. Kõige efektiivsem viis on kasutada spetsiaalseid õhuniisutajaid, aitavad ka veeanumad radiaatoritel või toas pesu kuivatamine. Niiskustaset aitavad hoida ka toalilled ja isegi söögitegemine.