Autor: Mariliis Pinn • 13. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Arendajad teevad pingutusi selleks, et nende ootustele vastata.

Uusarenduste turul ületab pakkumine oluliselt nõudlust ja turule sisenevad projektid saavad konkurentsis püsida kahe parameetriga: konkurentidest oluliselt madalam hind või juurdeloodav lisandväärtus," sõnas Sooman.

Äärelinnades püütakse inimesi tema sõnul peibutada pigem madala hinnatasemega. "Väärtuslikumates piirkondades nagu kesklinn, Kadriorg jms on arendajad mõistnud, et hinnatundlikkusele ei tasu rõhuda, kuna tarbijad on keskendunud seal pigem millegi erilise otsimisele," nentis Sooman.

Heaks näiteks peab ta Pärnu mnt 40 hoonet, kus omanik säilitab, taastab ja vajadusel asendab kõik algupärased detailid. Nii on maja trepikoda säilitanud algupärase ilme, pisimadki detailid nagu ukselingid ja numbrid korterite ustel on äravahetamiseni sarnased 1937. aasta omadega, kusjuures paljud neist detailidest ongi originaalid.

"Kuskil ei ole mindud kergema vastupanu teed ja kasutatud näiteks kipsplaate, mida paljud arendajad kulu ja aja säästmiseks kasutavad. Arendaja visioon säilitada hoone algupära on suurepäraselt vilja kandnud ning tulemuseks on tõeliselt stiilipuhas hoone, millesarnaseid on Tallinnas vähe," sõnas Sooman.

Analoogseid näiteid võib tuua veelgi, peamiselt Kadriorus, kuid puithoone või väga keerulise arhitektuuri taastamine võib maksma minna oluliselt rohkem, kui tulevased ostjad on valmis maksma.