Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uusarendused tõstsid Põhja-Tallinna korterihinda
Uus Maa Kinnisvarabüroo maakleri Margit Alloja sõnul on Põhja-Tallinnas suurenenud ostutehingute arv, mis seotud uute arendusprojektide või renoveeritud korteritega.
Enim tehinguid toimub Alloja sõnul Pelgulinna, Kalamaja ja Stroomi ranna piirkonnas. Eelistatakse kortermaju, kus puudub laen või laenukoormus on minimaalne, kuid maja on renoveeritud ja küttekulud mõistlikud (gaasiküte). Samuti on tähtis korteriühistu olemasolu.
“Septembrikuu seisuga oli portaali city24 andmetel Põhja-Tallinnas 1134 müügipakkumist. 2010. a samal ajal oli 952 müügipakkumist. Kusjuures täna on veel palju kortereid sundmüügis. Selle põhjuseks on enamasti viimase hetkeni oodatud hinnatõus või ebareaalselt kõrge hind,“ rääkis maakler.
Sel aastal on müügipakkumiste hinnad liikunud tõusvas joones ja seda eelkõige pankade paindlikuma laenupoliitika tõttu. Endiselt oodatakse ka välisinvestoreid, kes maksaksid turuväärtusest kõrgemat hinda. „Tegelikult kaalub investor hoolikalt oma ostu, soovides saada kinnisvara soodsamalt kui turuhind. Samuti peab olema ostetaval kinnisvaral väga hea üüritootlus,“ sõnas Alloja.
Põhja-Tallinnas toimus maa-ameti esialgsetel andmetel juunist septembrini 273 korteri ostu-müügitehingut, mis on 28 tehingut vähem kui 2010. a suvekuudel. Põhja-Tallinna korteri keskmine ruutmeetri mediaanhind on 813-836 eurot . 2010. a samal ajaperioodil oli see 603-724 eurot, mis teeb hinnatõusuks 15%. "Tõenäoliselt tõstsid hinda uusarendused," märkis Alloja.
Seotud lood
Katuseaknad on oluliselt enamat kui lihtsalt valgusallikad. Need mõjutavad hoone energiatõhusust, ventilatsiooni ja sisekliimat. Vananedes võivad aknad tekitada probleeme, mis ei ole esialgu visuaalselt märgatavad, kuid mis aja jooksul kahjustavad konstruktsioone ning halvendavad kasutajate mugavust.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele