Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Neitsitorni taastamiseks vaja 770 000 eurot
Tallinna linnavalitsus on otsustanud Neitsitorni, Tallitorni ning nendega piirneva linnamüüri lõigu järgmise aasta jooksul restaureerida ning ühtlasi taastada Neitsitorni ja Kiek in de Köki vahelise kaitsekäigu.
Hiljemalt 2013. aasta augustiks on plaanis restaureerida ja külastajatele avada Ingeri bastioni maa-aluse käigu idapoolne osa, teatas linn.
Tallinna kultuuriväärtuste amet taotleb restaureerimistöödeks järgmise aasta linnaeelarvest 770 000 eurot ning peab ühtlasi koostöös Tallinna Linnamuuseumiga esitama linnavalitsusele järgmise aasta 1. maiks Neitsitorni, Tallitorni ning nendega piirneva linnamüüri edaspidise kasutamise kava.
Tallinna 2011. aasta esimese lisaeelarvega eraldati Neitsitorni restaureerimiseks 511 293 eurot ning kultuuriväärtuste amet kuulutas välja avatud riigihanke Neitsitorni, Tallitorni ja nendega piirneva linnamüüri lõigu restaureerimise projekteerimiseks. Riigihanke võitis aktsiaselts Restor.
Projekteerimise töövõtulepingu kohaselt koostab projekteerija 30. novembriks tervikliku projektdokumentatsiooni, ettevalmistatavate lammutustööde läbiviimisega alustatakse aga kohe pärast lammutusprojekti valmimist.
Katkenud ühenduse taastamine kahe linnamüüri torni vahel võimaldab ühendada linnamüüri kaitsekäigu kaudu Kiek in de Köki, Neitsitorni, Tallitorni ja Lühikese jala tornid, teisest küljest aga ühendada linnamüüri tornid alates Lühikese jala väravatornist läbi Kiek in de Köki Ingeri bastioni käikudega, mis lõppevad väljapääsuga Vabaduse väljaku all olevate eksponeeritud bastionimüüride juures.
Arvestades kavandatud käigu renoveerimisega, on juba rajatud ligipääs bastionikäiku Vabaduse väljaku maa-alusest parklast.
Seotud lood
Uued teadmised saad TalTechi magistriõppest
Ehitussektor on viimastel aastatel läbi teinud kiire arengu, kus projektide tehniline keerukus ja ootused lõpptulemusele on märgatavalt kasvanud. Energiatõhusus, hoonete elukaarepõhine planeerimine ja kaasaegsed digilahendused on muutunud baasnõueteks, mis tähendab, et turul on terav vajadus spetsialistide järele, kes suudavad siduda insenertehnilised teadmised majandusliku loogikaga.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele