Autor: Sirje Rank • 30. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Investeerimisvinklist on Rootsi elamispinnad kindlaim koht, kuhu raha paigutada. Sama hea kui kuld, mis johtub sellest, et nõudlus ületab pidevalt pakkumise,“ ütles analüüsifirma Industrifakta tegevjuht Rolf Persson.

Läinud aastal kasvas uute üürikorterite ja korteriühistute uute elamispindade ehitus Rootsis Industrifakta andmeil 11,1 miljardilt Rootsi kroonilt 21,2 miljardile Rootsi kroonile, mis on enam kui 90%. Väikeelamute ehitus kasvas 24% 12,6 miljardile Rootsi kroonile.  

Selle aasta alguses on kortermajade ehituses buum jätkunud, samas kui väikeelamute ehitus tammub paigal. 2011. a keskpaigaks oli uute kortermajade ehitus kasvanud 15%, ütles Persson.

Jõudsat kasvu kinnitavad lehele nii ehitusfirmad JM kui NCC. Skanska on ujunud kasvutrendile vastuvoolu, kuid möönab, et kõik, mis turule on jõudnud, on leidnud suurt ostjahuvi.

„Suurlinnades tuleks meil palju rohkem ehitada. Inimeste arvu kasv on palju kiirem kui meie ehitustempod,“ ütles Skanska Nya Hem tegevjuht Jonas Granström.

Samas on väikeelamute ja korterite hinnad hakanud langema. Mis saab edasi, on aga väga raske prognoosida.

Rootsis on üle 200 kommuuni, kus on puudus üürikorteritest. Üldse napib elamispinda 130 kommuunis.

Industrifakta hinnangul tuleks aastas juurde ehitada 37 000 – 40 000 eluaset, et turu nõudlus tasakaalustada. Parimal juhul jõutakse tänavu korterite ja väikemajadega 30 000 piirile, mis on väga kõrge tase, kirjutab leht.