Autor: Eno Pappel • 30. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enamasti mõtleb tellija, et hakkab majaehitamise teemadega tegelema siis, kui selleks on konkreetne vajadus. Sageli eeldatakse, et projekteerija teab ja oskab või küll ehitaja lahenduse leiab. Ja kui siis ühel hetkel projekteerija või ehitaja tellijale küsimusi hakkavad esitama, on asjad sealmaal, et võib tekkida suuremaid muudatusi projektis või halvemal juhul ka lisatöid ehitusplatsil.

Sellises olukorras kipub tellija minema kompromissile või järeleandmistele oma soovides. Tellijal seisab otsustamise hetkel kaalukausil, kas leida lisaraha, mis võimaldaks oma soovid realiseerida või minna kaasa projekteerijale või ehitajale kergema lahenduse teed, mis ei tooks kaasa lisakulusid.

Enamjaolt minnakse odavamat teed ning nii kerkivad majad, kus majaomanik hiljem oma sõpradele peab seletama, miks näiteks selline imelik ruumilahendus sai tehtud või miks siin lagi nii madalale on toodud.

Mida saaks ette võtta?

Pole teist võimalust, kui pühenduda oma maja projekteerimisele ja planeerimisele, kohe esimesest päevast alates. Hea oleks alustada ideede ja lahenduste korjamist juba pool aastat enne projekteerija juurde minemist.

Tellija peaks projekteerijaga kaasa töötama iga ruumi ja iga detaili osas. Uuri ajakirju ja katalooge, visanda ka ise lahendusi, käi võimalusel tutvumas erinevate ruumilahendustega planeeritava majaga analoogsetes majades. On oluline tajuda ruumide suurusi reaalselt, mitte ainult paberil.

Selline kaasatöötamine aitab kokkuvõttes näha tervikut, tajuda, kuidas maja funktsionaalsus kujuneb paberil ning leida kokkuvõttes õiged lahendused sinu enda jaoks.

Põhjalik ettevalmistus ei anna garantiid, et ühtegi pealesunnitud lahendust ei tule kasutada, kuid vähendab oluliselt selle riski.